30. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oled olnud NPK liige pikalt. Samuti olid ka aasta klubi esimees. Mida see kogemus sulle andnud on?

Klubiga olen seotud juba kolm aastat ja selle ajaga oleme korraldanud mitmeid õppereise, vestlusõhtuid, koolitusi ja teisi ühistegevusi. See on andnud nii klubi liikmetele kui ka mulle palju uusi tutvusi, teadmisi ja kogemusi. Nendest kõige olulisemaks pean ikkagi mõttekaaslaste leidmist nii tudengite kui põllumeeste hulgas, kellega üheskoos  kujundame Eesti põllumajanduse tulevikku.

Kuidas läks sul möödunud aasta? Mida tegid?

Aasta möödus kiirelt ja töiselt. Igapäevaselt tegelen põllumeeste nõustamisega - pakun täppisviljeluse ja  asukohapõhise väetamise lahendusi. Positiivne on see, et põllumeeste teadlikus ja huvi täppisviljeluse vastu on iga aasta kasvanud. Keerulised ajad nõuavad läbimõeldud investeeringuid. Koostöös põllumeestega leiame parima lahenduse, et kasutada sisendeid efektiivsemalt ja seeläbi suurendada tootlikust ning vähendada riski keskkonnale. Lisaks veel alustasin esivanemate talus põlluharimisega, aga seda hetkel veel põhitöö kõrvalt.

Mis on plaanid uueks aastaks?

Nagu öeldakse, et uuel aastal uue hooga. Kindlasti jätkan koostööd põllumeestega ja  panustan nii palju kui võimalik ka NPK tegevusse. Selge on see, et põllumajandussektoris on tulemas keeruline aasta. Oluline on püsida uuendusmeelne ja sihikindel.

Mida arvad Eesti põllumajanduse hetkeseisust?

Eesti põllumajanduse hetkeseis ei ole kiita. Teame ju kõik, et eriti keeruline aasta on olnud loomakasvatuses ja piimatootmises. Loodan, et uus aasta toob positiivseid uudiseid, kuid üleliigseks optimismiks hetkel  põhjust ei näe. Teraviljakasvatuses on  olukord parem kuna mitmel viimasel aastal on ilmastikutingimused olnud soodsad. See on andnud põllumeestele võimaluse realiseerida raske töö ja vaev ilusa saaginumbriga. 

Tark põllumees suudab läbi efektiivse tootmise viia imastikust tulenevad riskid miinimumini. 

Riigi prioriteet peaks olema innovatsiooni soodustamine põllumajanduses ja Eesti konkurentsivõime suurendamine. Kahjuks paljud otsused on tõestanud vastupidist.

Räägitakse siin-seal, et noorel on väga raske alustada, pole maad ja keegi ei soovi kaupa osta. Kas nõustud sellega?

Ma ei ole antud väitega täielikult nõus. Alustamine on keeruline igal alal ja nõuab täielikku pühendumist ning sihikindlust. Rääkides noorte võimalustest läbi positiivse prisma, siis kunagi varem ei ole võimalik olnud taotleda nii palju erinevaid toetusi alustaval ettevõtjal. Enda või toote turustamine läbi interneti on kõigile kättesaadav ja seda peaaegu olematu eelarvega. Noor peab olema nutikas ja sammu võrra ees konkurentidest.

See on tõsi, et Eesti põllumajandus koondub üha enam suuremate majapidamiste  kätte. Keeruline on noorel soetada piisavas koguses maad, et alustada teravilja või loomakasvatusega. Kuid samas pole ju saladus, et Eesti põllumeeste hulgas on käimas põlvkonnavahetus ning seetõttu otsivad nad hädasti noori spetsialiste, kes jätkaksid nende elutööd. 

See on suurepärane võimalus noortele spetsialistidele kuna Eesti vajab hädasti haritud põllumehi!

Autor: Diana Salf