Arengumaade põllumajandus seljatab põudade ja kuumalainete varjus lääne tavad

Aastatel 1964-2007 maailma vaevanud põudade, kuumalainete, üleujutuste ja külmalainete ning teraviljatoodangu vahelisi seoseid uurinud teadlased leidsid üllatuslikult, et äärmuslikud ilmaolud vähendasid kõige enam läänemaade teraviljasaaki.

Liiga palju suvesooja ja saak jääb kiduraks. Liiga palju vihma ja vili mädaneb. Juba talupojatarkus teab, et liiga palju head asja maksab kurjalt kätte. Sama võib näha võrreldes aasta-aastalt maailma teraviljatoodangut keskmise sademete hulga ja õhutemperatuuriga. Äärmuslike lühiajaliste ilmaolude kehva saagiga sidumine on olnud aga tunduvalt raskem.

''Mõnes mõttes oleme alati teadnud, et üks põhjustab teist. Kuid meil puudus hea viis, kuidas seda kvantifitseerida või sellele arvulist väärtust omandada,'' selgitas Briti Columbia ülikooli maailma toidujulgeoleku ja jätkusuutliku tootmise professor Navin Ramankutty ERR Novaatorile. Kasutada võis küll arvutimudeleid, kuid neist pole kasu, kui ennustused reaalsusega kokku ei lange.

Ramankutty lähenes kolleegidega küsimusele empiiriliselt, kombineerides omavahel belgia teadlaste eestvedamisel loodud rahvusvaheliste hädaolukordade andmebaasi sissekandeid ja samadel aastatel koristatud teraviljakogust ja põllukultuuride kasvuala. Koristatud põldude ulatus on jäetud varem tihti tähelepanuta, mis moonutas tervikpilti. Mõnel aastal võib viljapeade suurus olla sedavõrd väike, et põllumehed ei pea saagi koristamist majanduslikult tasuvaks.

Töörühm leidis,et põudade tõttu vähenes aastatel 1964-2007 toodetav teravilja kogus keskmiselt kümme protsenti, kuumalainete tõttu üheksa protsenti.

Töörühm jagas uuritud perioodi võrdluseks kaheks: 1964–1984 ja 1985–2007. Esimesel neljal aastakümnel oli analüüsi kohaselt toodetud teravilja kogus põua tõttu potentsiaalsest keskmiselt 6,7 protsenti väiksem, kahel viimasel aga 13,7 protsenti ehk enam kui poole rohkem. Kliimamuutuste arvele on vahet veel ennatlik kanda, kuigi sellel võis olla oma roll. ''Seda võisid mõjutada mitmed tegurid, alates põudade sagenemisest ja tõsisemaks muutumisest kuni kasvatatavate teraviljade väiksema vastupanuvõime ja alusandmete iseärasusteni välja,'' märkis Ramankutty.

Viimane juhib tähelepanu analüüsi kitsaskohtadele. Belglaste andmebaasi on tänaseks kokku kantud 2800 äärmuslikku ilmastikusündmust, mis leidsid aset aastatel 1900–2015. Eesti puhul tõlgendub see näiteks kolmeks hädaolukorraks: külmalaineks, ühekordseteks äärmuslikeks talvetingimusteks ja tsükloniks, mis leidsid kõik aset peale 2000. aastat. Neile lisanduvad mõned Nõukogude Liitu kuulumise ajal Eestit tabanud katastroofid.

 Loe täismahus: ERR Novaator.

.

Osale arutelus

  • põllumajandus. ee

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised