Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluministeerium jätkab sealihakonservide ostmist

Maaeluministeerium kooskõlastas AS Maag Konservitööstusega selle aasta esimese lihatarne tingimused sealihakonservide valmistamiseks.

AS Maag Konservitööstuse korraldatud konkursil osales kaks pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia. Riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,13 eurot. Tellitav partii antakse Maaeluministeeriumile üle veebruari esimesel nädalal.

Maaeluministeerium pikendas 2015. aasta detsembris lepingut AS Maag Konservitööstuselt sealihakonservide ostmiseks riigi toiduvarusse. Lepingu pikendamisel loobuti fikseeritud tootmisplaanist ja liha kogused otsustatakse iganädalaselt vastavalt turuolukorrale. Tootmisega jätkatakse kuni tarnitava lihakoguse 500 tonni täitumise või rahaliste vahendite lõppemiseni.

AS Maag Konservitööstus valmistab konservid seakatku leviku piiramiseks kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Ühe sealihakonservi tootmise hind on 0,52 senti, millele lisandub liha hind. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

2015. aastal ostis riik sealihakonserve kuue nädala jooksul. Konservide jaoks kasutati 154 tonni sealiha kogumaksumusega ligikaudu 636 838 eurot.

Vabariigi Valitsus otsustas 29. oktoobril  toimunud istungil eraldada riigi tegevusvarusse sealihakonservide soetamiseks 1,78 miljonit eurot. Eraldatud summast 1,74 miljonit eurot on kavandatud sigade kokkuostmiseks, lihatööstuse teenustasuks ja konservide tootmiseks ning 42 000 eurot ladustamise ja transpordikuludeks.

Konservide valmistamiseks kasutatav liha pärineb tervetelt sigadelt, kes on enne tapamajja saatmist läbinud veterinaarkontrolli ning uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960