Ave Haamer: Huumorit ja lootust ei tohi kaotada

Põlvamaal, Veriora vallas on juba üle 25 aasta tegutsenud pereettevõte, mis tegeleb seakasvatuse ja teraviljatootmisega. Pärast Haameri talu rajaja Heiki Haameri varajast lahkumist meie hulgast, on suure ettevõtte juhtimise üle võtnud vanim tütar Ave Haamer.

Kui keeran ise jama kokku, siis teen seda endale

Kõik sai alguse sellest, kui ühel hetkel sai isa Heikil riigitööst villand ning ta otsustas, et tuleb iseenda tööandjaks hakata. "Alustasime kapsa, porgandi ja kurgiga, mida müüsime toona Leningradi turule," räägib Ene Haamer, kes ehitas talu koos abikaasaga üles. "Mäletan, et olime siinkandis esimesed alustajad," lisas ta.
1994. aastal saadi esimene emisetoetus, kuid enne seda oli tõukari juba olemas. Maad renditi ning osteti aegamööda. "Saime rendile sovhoosi maid, mis olid toitainetest tühjaks pumbatud ning meenutasid kuumaastikku," lisas Ene.
Ave Haamer, pere vanim tütar, oli talu algusajal alles laps. "Mäletan isa pikki tööpäevi ja seda, et olime väga tihti temaga põllul kaasas - nii külvamas, koristamas, kündmas jne. Kui alustasime sigadega, siis olime emaga sageli koos farmis, aitasime nii sööta kui sulge puhastata. Samuti olime ninapidi juures poegimistel. Ehk seetõttu ongi põllumajandus oma põldude ja loomadega juba varakult meil veres ja talu nii meie vanemate, kui meie elutööks. Me lihtsalt ei oska teisiti," meenutab ta oma lapsepõlve. Pere noorim laps, Aigi Haamer, on samuti olnud taluga seotud, kuid hetkel viibib ta lapsega kodus.

Lisaks Enele (53) ja Avele (29) on abis ka viimase elukaaslane Jürgen Vija (31) ning Heiki õepoeg Karel Kaldoja (26). Lisaks neile töötab ettevõttes veel aastaringselt kaheksa töötajat. Hooajal võetakse veel kaks-kolm meest juurde. Kõik kolm noort on õppinud Eesti Maaülikoolis.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Pärast majandusarvestuse ja finantsjuhtimise bakalaureuse lõpetamist, õppisin mõnda aega ka magistriastmes, kuid loobusin sellest pärast esimest aastat. Jürgen õppis metsatööstust," räägib Ave oma kooliteest.
2008 tulid noored  maale tööle. Samal aastal algas ka uue lauda ehitus. "Töötasime kaks aastat maal ning alates 2011. aastast lastega Soomes, mis andis äärmiselt hea elukogemuse ja kõigele hoopis teise vaatenurga ning loksutas nii mõnedki asjad paika. Tagasi maale tulime 2014. aasta suvel," ütles Vija. Ta lisas, et saadi aru, et oma asja on palju mõnusam teha, kui teise asja ajada. Sellega nõustus ka põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppinud Kaldoja, kes tegeleb ettevõttes teraviljakasvatuse poolega. "Kui keeran ise jama kokku, siis teen seda endale. Kui keeran kellelegi teisele jama kokku, siis tunnen ise end halvasti, tunneb omanik end halvasti ja siis saad veel teiste käest kaela," ütles ta.

Jõuludeks kunstkuusk

Hetkel on ettevõttel seakasvatus 4500 seaga ning veidi üle 800 hektari maad, millest ca pool on omandis. "Eks kevadel näeb, mitu hektarit PRIA uute fotode järgi paberile jääb," naljatleb Kaldoja.
Liha müüakse Otepää Lihatööstus Edgarile ning Arke Lihatööstusele, seejuures transporditakse loomi enda masinatega.

 

 

 

 

 

 


Katkust rääkides jäävad kõik hetkeks vaiksemaks. "Iga päev tulevad teated uute katku surnud metssigade kohta. Ka siinkandis - Verioras, Nohipalus, Räpinas. Iga päevaga tõmbub ring meie ümber kokkupoole," on Haamer murelik. Ta lisab, et omalt poolt on  tehtud kõik, mis vaja. Aiad on ümber, desomatid on olemas, väravad lukus. 100% teeme seda, mida riik nõuab ning teine 100% paneme veel omalt poolt juurde.  Samuti kehtivad töölistele väga ranged bioohutusnõuded, näiteks ei ole lubatud neil metsa minna. "Kui ütlesin, et ma ei tea, mis te teete nüüd jõulude ajal, kui on kuuske vaja. Sain nii mõneltki vastuseks, et neil on kodus kunstkuused, kuna ei taha oma töökohaga riskida," kiidab Ave oma töötajaid lisades, et selline suhtumine näitab, et ka töötajad hoolivad oma töökohast.

20 aastane noor 30aastase töökogemusega

26aastane Karel Kaldoja on olnud ettevõttes vahelduva eduga aastaid. "Eks ma olen olnud siin pidevalt. Käisin kooli ajal siin abis, pärast kooli lõpetamist olin siin, vahepeal ka Stokker Agris ning siis tulin uuesti siia tagasi. Olin vahepeal ka Vao Agros tööl, kuid tulin taas tagasi kodukanti selle aasta suvel. Tööle saamine pärast kooli võib mõnel korral osutuda raskeks, nõutakse piltlikult öeldes ju 20 aastast noort 30aastase töökogemusega," vihjab Kaldoja ettevõtete juhtidele.
Saagikused hakkavad ettevõttel samuti järk-järgult tõusma. Sel aastal oli kõiki kultuure kokku arvestades keskmine saak 4 t/ha. Odra ja nisu keskmine jäi 4-5 tonni vahele. Talirapsi keskmine natukene alla nelja tonni. "Mõnelt põllult, üksikult kohalt tuli saagiks isegi 5,8 t/ha, mis oli suureks üllatuseks meile kõigile. Kuid see on vaid mõni koht," räägib Kaldoja põgusalt saagikusest. "Samas pole mõtet ennast petta, et saime nüüd 5,8 t/ha, illusioone ei loo. See oli vaid üks koht, mitte kõik põllud ning selle järgi prognoose teha ei saa," on Haamer realistlik. "Illusioonides elamine võib mõnel hetkel jalad jäädavalt alt lüüa," lisab Vija.
Noored teevad kõike ise - raamatupidamine, väetusplaanid, külvikorrad, põlluraamat, omahinna arvutamine jne. Ave sõnul on väga tähtis jooksvalt kõigel silm peal hoida. "Eriti praegu, põllumeestele raskel ajal, kui iga sent on arvel ja rahasid peab väga täpselt planeerima ja suunama. Seleta siis pangale, et raha pole veel tulnud ja ei tea, millal tuleb," lisab ta.
Hetkel on pere ainsaks eesmärgiks (kui kõrvale jätta katku üle elamine) saada ettevõte efektiivselt tööle. "Kuna hetkel ei näe, et kusagilt võiks maad juurde tulla, siis tuleb teha nii, et seda maad saaks väärindada nii palju kui võimalik," seletab Vija ettevõtte eesmärke.

Vähem bürokraatiat ja paberimajandust

Kindlasti on üks teema, mis pakub trotsi väga paljudele põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele, paberimajandus ja sellega seonduv. "Ma siiralt loodan, et nende seaduste ja eelnõude väljatöötamisse kaasataks kunagi ka sellised inimesed, kellel on praktiline kogemus selle alaga. Kes näiteks teavad, mida tähendavad põllule läga laotamise ajalised piirangud. Kas tõesti on vaja välja arvutada, mitu ruutmeetrit või valgusühikut on vaja ühele seale?" väljendab Haamer pahameelt ja lisab, et põllumees ei oota riigilt suuri summasid, vaid mõistvat suhtumist. Seda, et ei loobitaks kaikaid kodaratesse igasuguste nõuete, bürokraatia ja paberimajandustega. Näiteks taimekaitsevahendi pritsi valamise jaoks peavad olema spetsiaalse märgistusega kummikud, kui sul pole neid, saad trahvi. "Pigem mõtleb põllumees seda, et laske elada ning rahulikult tööd teha," lisab Kaldoja.
Samamoodi on pidevalt probleeme taotlustega. Küll tuleb määrus välja mõni päev enne taotlusvooru avamist, siis on kiire seakasvatajate bioohutuse meede keset augustikuud, koristust ja taliviljakülvi. "On tunne, et tuleb leida eraldi inimene, kes on koguaeg ninapidi seadustes ning ajab näpuga järge muudatuste real," väljendab Vija pahameelt.
"Öeldakse küll, et paber kannatab kõike, kuid mingist piirist läheb ka loogika piir. Paberi järgi on ametnikud arvutanud ja määranud kui palju sõnnikut erinevad loomagrupid toodavad. Siga ei kaka aga paberi järgi ja proovige siis ametnikele seletada, kuhu kadus see sõnnik, mida tegelikult olemas polegi või miks nii vähe sõnnikut on tekkinud," ütleb Kaldoja naerdes.
Kuigi olukord on kohati nukker ning ei teata, kui kaua see püksikumm veel venib, leiavad noored, et kui selline keeruline aeg üle elada, siis seda enam osatakse väärtustada head aega. Samuti on nende elus tähtsal kohal huumor. "Kõiges tuleb näha pisutki huumorit, see aitab edasi," ütleb Haamer.

Haameri talu on hea näide sellest, et meil leidub noori, kes tahavad tegutseda maal, kes suudavad käia käsikäes paberimajandusega ning seeläbi veel kõike näha läbi väikese huumoriprisma.

TASUB TEADA

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 30. september 2015 seisuga 335 tuh siga. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on sigade arv vähenenud 12%.
Põrsaid sündis 9 kuu jooksul 554 tuh, mis on 32 tuh võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Ka sealihasektoris on turuolukord keeruline - lisaks madalatele kokkuostuhindadele on sektoril tulnud silmitsi seista sigade Aafrika katku mõjudega.
Sealiha toodeti 2015. aasta 9 kuuga (eluskaalus) 52 tuh t, mis on 2 tuh t rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust moodustas 59%. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kolme kvartali jooksul kokku 394,6 tuhat siga, kellest saadi 31,2 tuh t liha. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes sigade kokkuost 116 tuh sea võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli 9 kuu keskmisena 1 526 €/t, mis on 211 €/t madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Allikas: Maaeluministeerium. Põllumajandussektori 2015. aasta III kvartali ülevaade.

 

Osale arutelus

  • Diana Salf

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised