Autor: Mait Kraun • 2. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis toimus 2015. aastal toormeturul?

Mis toimus 2015. aastal toormeturul?
Foto: Postimees/Scanpix
Põllumajandustoormete jaoks oli 2015. aasta väga heitlik. Piimahinnad jõudsid 13 aasta madalaima tasemeni ning teraviljaturul kõikusid hinnad märkimisväärselt. Lisaks sellele iseloomustab eelmist aastat ka kütusehindade järsk langus.

Toidunisu ja raps

Euroopa toidunisu hinnad olid eelmisel aastal üldiselt langustrendis. Aastaga odavnes toidunisu hind kokku 13,25 protsenti. Aasta lõikes põhjustas langustrendi suur saak ning harukordselt suureks paisunud varud. 2015. aastal ulatus Euroopa Liidu pehme nisu toodang 150 miljoni tonnini - tegemist oli kolmanda järjestikuse tõusuaastaga. Kolme suurima tootja - Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa - toodang oli korralik.Suvel tõusis toidunisu hind liiga kuiva ja kuuma ilma tõttu mõneks nädalaks ka üle 200 euro tonnist, sest kardeti, et ilm võib kahjustada saaki. Juuli teises pooles hakkas olukord aga kiiresti paranema ja see tõi ka hinnad alla. Septembris hinnad jällegi tõusid, sest Ida-Euroopat ja Venemaad tabasid kuivad ilmad, mis takistasid nisukülvi. Novembris olid ilmastikutingimused aga head ja vaatamata nisu konkurentsivõime vähenemisele (võrreldes teiste põllukultuuridega) külvati sügisel palju nisu. Näiteks Prantsusmaal oli talinisu külvipind sellel sügisel 80 aasta suurim. Detsembris jätkus soe ja kuiv ilm, mis oli talinisu arengule soodne. Kuu teises pooles aga kardeti, et järsult saabuv pakane võib nisu kahjustada. Hindu see märkimisväärselt siiski ei tõstnud. Prognoositakse, et sellel aastal langeb toodang esmakordselt nelja aasta jooksul, mis peaks hindu toetama hakkama.Rapsiseemnete hind kallines Euronext turul eelmisel aastal 6,3 protsenti. Hind on kallinenud eelkõige seetõttu, et põllumehed eelistavad rapsile nisu kasvatada. Lisaks sellele olid sügisel külvitingimused nisu jaoks paremad. See vähendab aga pakkumist ning hind on tõusnud.Piimaturg ja elusveised

Piimaturg on sellel aastal olnud väga heitlik. Piimahinnad kukkusid augustis 13 aasta madalaima tasemeni ning suur osa tootjatest on hädas, sest praeguste hindade juures ei suudeta katta tootmiskulusid.Vaatamata sellele kujunes 2015. aasta hinnalanguseks kokku vaid 3,5 protsenti (GlobalDairyTrade indeks). Veel 2014. aastal oli langus lausa 48 protsenti. Kevadel ja suvel toimunud kiire hinnalanguse vallandas eelkõige asjaolu, et Euroopa Liit loobus tootmiskvootidest, mille järel suurendasid farmerid järsult piimatootmist. Augustis saavutatud põhjadest hakkas turg suve lõpus kiiresti tõusma, sest hinnad olid langenud niivõrd madalale, et Uus-Meremaa farmerid hakkasid tootmist märkimisväärselt vähendama. Eelmisel aastal langes tootmine Uus-Meremaal 6 protsendi võrra.Turu taastumist hoiab tagasi aga Euroopa, kus tootmine tõusis eelmisel aastal 1 protsendi võrra. Eelmisel aastal tekkisid ka suured piimavarud, mis survestavad hindu ka selle aasta esimeses pooles.Turuosalised prognoosivad, et piimaturu olukord võib paranema hakata selle aasta teises pooles. Uus-Meremaa tootmine peaks jätkama vähenemist ning jätkuvalt madalal püsivad hinnad sunnivad sama tegema ka Euroopa tootjatel.Kooritud piima pulbri hind langes Euroopas 2015. aastal ligi 20 protsenti ja tonn maksis aasta lõpuks 1683 eurot.Elusveiste hind on maailmaturul sellel aastal langenud üle 10 protsendi. Eelkõige toimus hinnalangus dollari tugevnemise tõttu, mis viis USA ekspordi 2015. aastal kuue aasta madalaima tasemeni. Lisaks sellele oli elusveiste nõudlus USAs kehv, sest jaemüügihinnad püsisid kõrgel. Üks nael maksis aasta lõpuks 1,368 dollarit. Prognoositakse, et hinnad jätkavad ja sellel aastal langust, sest pakkumine kasvab. Aasta lõpus võiks toimuda aga tavapärane hooajaline taastumine.Kakao, kohv ja puuvill

Kakao hinnad kallinesid sellel aastal 13,5 protsenti. Põhjuseks on eelkõige Elevandiluurannikut tabanud kuivad ilmad, mis on toodangut vähendanud. Lisaks sellele tõi El Nino ilmastikunähtus Indoneesiasse kuiva ja kuuma ilma, mis ei mõjunud kakao arengule hästi. Kumbki riik on kakao tootmises vastavalt esimesel ja kolmandal kohal.Kohvi (Robusta) hind langes 2015. aastal ligi 24 protsenti. Kohvi hinnale on halvasti mõjunud Brasiilia reaali odavnemine - nimelt on riik maailma suurim kohvieksportija. Commerzbank prognoosib, et kohvi hinnad langevad ka sellel aastal.Puuvilla hinnad kallinesid 2015. aastal 5 protsenti. Osati on hinnatõusule kaasa aidanud Hiina, kes muutis puuvilla tööstuse rahastamise reegleid. Lisaks sellele on puuvilla hinnad varemalt kõvasti langenud (2014 langesid hinnad 29%), mis on tooraine populaarsust kasvatajate seas vähendanud. Prognoositakse, et 2015-2016 hooajal langeb tootmine kolmandat hooaega järjest.Nafta ja kütuse hinnad

Põhjamere (Brenti) toornafta hind langes eelmisel aastal 35 protsenti - mõju on tunda ka Eesti tanklates, kus bensiini hinnad on kohati langenud alla 0,92 euro liitri kohta.Nafta hinnalanguse on põhjustanud suur ülepakkumine ning kartused, et Hiina nõudlus hakkab majanduse aeglustumise tõttu järsult vähenema.Sarnaselt nafta hinnale langes rotterdami bensiini 95 tonni hind 2015. aastal kokku 36 protsenti ning tonnihind oli vana-aastaõhtul 330 dollarit.Nafta ülepakkumine oli tingitud eelkõige USA naftabuumist ja OPECi strateegia muutmisest. Nimelt otsustas OPEC 2014. aasta lõpus, et nemad hindade alandamiseks tootmist seekord vähendama ei hakka. 2015. aasta detsembris loobuti tootmiskvootidest sootuks, mis pani barrelihinna veelgi kiiremini langema.Lisaks sellele kardetakse, et nõudlus nafta vastu ei tõuse enam nii kiiresti, sest maailmamajanduse kasv (eelkõige Hiina) aeglustub.Selleks aastaks erilist naftahindade taastumist turud ei prognoosi. Pigem arvatakse, et hinnad jäävad samale tasemele või langevad veelgi. See tähendab, et ka Eestis ei ole lähiajal kütusehindade järsu tõusu oodata.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960