Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kahjuks on tänaseks tõeks saamas ka meie möödunud suvine hoiatus, et ilma valitsuse otsutava sekkumiseta võtab käesolev kriis umbes kümnendiku Eesti piimakarjast. Oleme alates Venemaa sanktsioonide kehtestamisest 2014. aasta suvel kaotanud juba 9000 piimalehma. Vaatamata kriitilisele olukorrale ei leidnud valitsus ka käesoleva aasta eelarves võimalusi üleminekutoetuste maksmiseks. Oluliselt halvenenud põllumajanduspoliitiline keskkond võimendab turu madalseisu mõjusid ja loomade arvu vähenemine tõenäoliselt jätkub,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Keeruline turuolukord piimandussektoris ei näita paranemise märke. Piimahinna suure languse mõjusid on võimendanud viimaste valitsuskoalitsioonide otsused jätta Eesti põllumajandustootjatele kolme aasta jooksul riigieelarvest maksmata ligi 70 miljonit eurot üleminekutoetusi, mis on varasemalt kokku lepitud Euroopa Liidus meie toetuste madala taseme kompenseerimiseks ja languse ärahoidmiseks,“ lisas Sõrmus.

„Eesti on kahjuks valinud kodumaise põllumajanduse hoidmisel ja arendamisel võrreldes meie lõunanaabritega erineva tee. Lätis lepiti üleminekutoetuste maksmise ulatus mitmeaastase riigieelarvestrateegia raames kokku selliselt, et põllumajanduse otsetoetused aastatel 2014-2016 ei väheneks. Lisaks on Läti maksnud piimatootjatele tõuaretustoetust. See on võimaldanud Läti piimatootjatel tootmistaset hoida, kriisis paremini vastu pidada ja isegi piimakarja täiendada,“ selgitas Sõrmus.

Kuigi Euroopa Liit maksis Eesti piimatootjatele möödunud aastal kokku 12,6 miljonit eurot kriisiabi ja Eesti valitus on sellele omalt poolt lisanud või lubanud lisada kokku 6,3 miljonit eurot, siis olukorras, kus piimatootjatele on jäetud mitme aasta jooksul üleminekutoetused maksmata, pole kriisiabi suutnud kompenseerida isegi toetuste vähenemist, turuhinna drastilisest langusest rääkimata.

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2015. aastal 773 800 tonni piima, mis oli 4% vähem kui aasta varem. 31. detsembril 2015 oli Eestis 90 500 piimalehma, mida on aasta varasemaga võrreldes 5% vähem. Viimase pooleteise aastaga on Eesti piimalehmade arv aga vähenenud juba 9000 looma võrra, 30. juuni 2014 seisuga oli Eestis 99 500 piimalehma.

PRIA loomade registri andmetel oli 2015. aasta lõpuks Eestis 1924 piimalehmapidajat, mida on aasta varasemaga võrreldes 387 võrra ehk 17% vähem. Ainuüksi möödunud aasta viimases kvartalis lõpetas piimalehmade pidamise 169 tootjat. Kuigi kõige rohkem lõpetajaid on väikemajapidamiste hulgas, siis möödunud aastal lõpetas piimatootmise ka 30 lehmapidajat, kelle karjas oli üle 21 lehma.

Autor: põllumajandus. ee