Puidust elekter- metsomanikud rõõmustavad

Valitsus võttis vastu otsuse, millega saab taas biomassist elektrit toota. Otsus rõõmustab metsaomanikke, sest tekib taas üks võimalus väheväätusliku puidu müügiks.

Nimelt otsustas valitsuskabinet edasi liikuda taastuvenergia toetusskeemi muutva eelnõuga, et tagada tarbijatele taskukohaseim viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, anda ettevõtjatele kindlus investeeringute planeerimisel ja luua uusi töökohti.

“See on kauaoodatud rõõmusõnum. Seni polnud raiejäätmeid ja küttepuid kuhugi panna,” rõõmustas Ida-Virumaa metsaomanik ja Virumaa Metsaühistu  juhatuse liige Viktor Lehtse. “Graanul Invest, Püssi – kõik on täis. Ka muutub hind õiglasemaks,” lisas Lehtse. Seni on olnud hetki, kui küttepuu hind on nii madal, et omakink peab selle tegemisele peale maksma.

“Vaieldamatult väga mõistlik otsus, valitsus oleks võinud selle ammu teha,” on rahul ka metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.
Majanduslik positiivne efekt, see loob juurde töökohti, võtab kasutusele muidu metsa jääva ja seal mädaneva väheväärtusliku puidu, ergutab metsaomanikke ka küttepuiduiseloomuga metsi raiuma, majandama. “Praegu on küttepuidu hind nii madal, et mõnedes piirkondades on varumise omahind kõrgem saadavast müügitulust. Rohelise energia eksport on positiivne ka makromajanduslikul tasemel,” selgitas Hepner.

Teine on metsakasvatuslik efekt. Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks hooldusraiete tegemise. “Hooldusraietelt tuleb valdavalt paberi ja küttepuidu iseloomuga puitu ja mõlema hind on praegu väga madal. Nii mõnedki metsaomanikud lükkavad seepärast hooldusraieid edasi ja see võib negatiivselt mõjuda mitmekümne aasta päras kui tänased hooldusraieealised metsad saavad küpseks,” tõi Hepner välja. Tegemata hooldusraied tähendavad tulevikus viletsa kvaliteediga puitu.

Ka endine Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss on otsusega rahul. “Olen lihtsalt rõõmus. See on moraalne võit tervele Eestile, majanduslik võit Kirde-Eestile.”

Toss väga rahul, et valitsus mõistis, et Eestis on palju ressurssi, mis vastasel korral lihtsalt ära mädaneb.  “See taaseralduv süsinik on olnud seotud, maa kasutatud, mis läheb raisku, töökohad, tehnoloogia olemas. Kõik selle saab taas kasutusse võtta,” lisas ta.

Eesti Erametsaliit tervitab otsust muuta taastuvenergiaga seonduvat seadusandlust, mis annab võimaluse Narva elektrijaamades tulevikus taas küttepuud põletada.

Liit on veendunud, et küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades aitab kiiresti parandada tööhõivet meie maapiirkondades ja elavdada majandust.

“Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul,“ selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. “Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust läbi töökohtade, maksude ja omanikutulu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maapiirkondades, kus praegu on tööhõivega eriti suured probleemid. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12000-15000 töökohta.“

Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tihumeetri, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12-15 miljonit. “Möödunud aastal erametsades 15-25% võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus metsandussektoris 2000-3000 töökohta ja riigil jäi saamata suur hulk makse,“ kirjeldas Ants Erik praegust olukorda.

Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal juba viimased 3-4 aastat, alates 2014. aasta keskpaigast on suured probleemid ka paberipuu müügiga, mis veelgi on võimendanud hinnasurvet küttepuule.

Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat. Kuna aga keskmises erametsas on madalakvaliteedilise puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, siis jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata.

Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saatmiseks ja edasiseks väärindamiseks.

Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Täna oleme olukorras, et erametsades on küttepuu-ilmelisi puistuid 100 miljoni tihumeetri jagu ja sellest 50 miljonit tihumeetrit vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse praegu samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas. “Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et „järele raiuda“ on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest,“  hindas Ants Erik praegust raiskamise ulatust.

Statistikaameti andmetel raiutakse Eestis metsa umbes 2/3 jagu sellest, mis on meie metsade aastane juurdekasv. Alates 2004. aastast on raie olnud 44–70 protsenti metsa juurdekasvust.

“Eesmärk on see, et madalakvaliteedilisele puidule tekiks üldse mingi kasutusvõimalus,“ ütles Ants Erik. “Kui veel arvestada ka Eesti tegelikku raievõimsust, siis ei ole raiemahtude järsk kasv juba tehniliselt võimalik. Kõigele lisaks saab rahvusvahelisel vähempakkumisel üheks tingimuseks tõenäoliselt see, et energiatootmisel kasutatakse vaid sertifitseeritud puitu ehk siis sellist, mis on kasvanud vastutustundlikult ja säästvalt majandatud metsas.“

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas leiab, et otsus on kindlasti positiivne. “Kui tekib üks tarbimiskoht juurde, saab riigimetsast sinna materjali viia, tõusevad nii nõulduks kui hind. See aitab majandustulemusi parandada,” lisas ta.

Valitsus otsustas, et Eesti peaks aktiivselt osalema Euroopa Liidu taastuvenergia ühisturul ja suunama Eesti taastuvenergia ülejäägi müüki teistele liikmesriikidele.

Eesti riik on võtnud Euroopa Liidu ees siduva kohustuse viia aastaks 2020 taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 25 protsendini, samas 2014. aastal oli Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimises juba 26,3%. 

“Eesti saab pakkuda juba olemasolevat taastuvenergia eesmärki ületavat kogust ning võimalust vastavate riikide vaheliste kokkulepete korral täiendava taastuvenergia müüki teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Arvestades Eesti taastuvenergia tootmise potentsiaali ulatub selle eksportturu maht Eestis üle viiekümne miljoni euro. Ning statistikakaubanduse võimaluse kasutamine loob metsanduses enam kui 2300 uut töökohta, paljud neis Virumaal. Eksport ning uued töökohad on kindlasti majandusele hea sõnum,” sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal. 

Teiste riikide tarbeks toodetud taastuvenergia rahastatavad ostjad. Toodetud energia jääb Eestisse, üle kantakse vaid toodetud statistilised kogused, mida ostu sooritanud riik saab kajastada oma eesmärgi täitmisel.

Nii näiteks saab taastuvenergiat toota statistikakaubanduseks Narva elektrijaamades põlevkivi asemel puiduhaket kasutades maksimaalse potentsiaaliga kuni 3 TWh aastas. Puiduhakke kasutamise suurendamine energiatootmiseks annab võimaluse Eesti metsade raiemahu suurendamiseks, mis viimase kümne aasta jooksul on püsinud oluliselt madalamal aastasest juurdekasvust. Lisaks tekib nõudlus väheväärtusliku puidu järele, mis seni on olnud vähene. 

Vastavalt metsanduse arengukavale loob raiemahu suurendamine 1 miljoni tihumeetri võrra enam kui 2300 uut töökohta ja toob 10 miljonit eurot maksutulu. 

“Statistikaühikute müük loob võimaluse täiendav taastuvenergia tootmise potentsiaal kasutusele võtta Eesti elektritarbijaid koormamata ja seeläbi elavdada Eesti majandust,” ütles Michal. “Statistikakaubandusega teostatava statistika tootmiseks korraldatakse vähempakkumine ja statistika müügil luuakse mehhanism, et välistada negatiivsed mõjud puidu- ja kaugkütteturgudele. Kõikidele tehingutele eelnevalt hinnatakse selle mõju toormeturule valitsuskabinetis,” lisas ta.

Valitsuse otsus võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil liikuda edasi taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetusskeemi muutva elektrituruseaduse eelnõu kooskõlastamisega.

Toetusskeemi muutmise eesmärk on tagada Eesti taastuvelektri tootmise eesmärkide täitmine järgides Euroopa Liidu keskkonnaabi suuniseid ja välistada võimalik tootjate üle kompenseerimine.

Toetusskeemile riigiabi loa taotlemisel võttis Eesti kohustuse täita puudujääv taastuvelektri kogus läbi konkurentsile avatud vähempakkumiste korraldamise. Eesti on seadnud eesmärgiks toota aastaks 2020 elektri kogutarbimisest 17,6 protsenti taastuvatest energiaallikatest, mida on umbes 500 GWh enam kui täna.

Kommentaar

Otsus loob likviidsust
Puidumüügikeskus juhatuse liige Einar Rannula?

Igajuhul tervitame. Igati kaua oodatud ja igati positiivne otsus, eriti meile, kes me müüme erametsaomaniku puitu. Erametsaomanik ei pea kohe metsa tegema tormama, see eeldab ikka pikemat plaani, kuid otsus annab kindlasti täna raskes seisus sortimendile müügilikviidsust juurde. Eriti ida poolsetes piirkondades ja survet tõmmatakse maha ka Kesk-Eestis.

Ma ei usu, et see hinda palju mõjutab. Euro-paar juurde ja selle hinnatõusu kannatavad tänased pelletitootjad ära. Kindlasti ei jõua mädanevaid miljoneid tihumeetreid järgi raiuda, kuid otsus aktiveeri metsaomanikke kindlasti metsa rohkem tegema.

 

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised