Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sealhulgas on sihikul kauged paigad: jaanuari lõpus saadeti esimene konteineritäis kartulivahvlite, küüslauguleibade ja juustu-sibulaleibadega Hiina poole teele.

Kuidas Hiina turul suudeti sidemeid luua? „Hiina naised võtavad endale meheks  Eesti mehi, kes hakkavad Hiinasse kaupa vahendama,“ muigas Balsnack International Holdingu juht Elmar Rusing. Tema jutul on tõepõhi all, sest Hiinas saadigi jalg n-ö ukse vahele Eesti äripartnerite kaudu, kel hiinlannadest kaasad. Rusing ei julge küll ennustada, kui edukaks müük Hiinas osutub, kuid esimese konteineritäie pärast muretseda pole vaja, sest selle eest on raha ette makstud.

Kui krõpsude müügis tuleb Balsnackil koduturul rinda pista suurte ja tuntud brändidega nagu Lays ja Taffel, siis linnutoitude tootmise ja müügiga ollakse vaieldamatu turuliider. Linnutoitude osakaal moodustab Balsnacki käibest praegu paarkümmend protsenti ning kasv tundub olevat kindel.

„Soome müüsime eelmisel sügisel 30 autokoormat linnutoitu ning partnerid ütlesid, et tänavu nad tahavad kogust kahe- või kolmekordistada,“ selgitas Rusing. Linnutoidu tootmine sai alguse juhuste kokkulangemisest. Nimelt juhtus Rusing aastaid tagasi poes märkama, et Inglismaal toodetud lindudele mõeldud rasvapall maksis oluliselt rohkem kui korralik sealiha. „Mõtlesin, et see on imelik. Varsti käis harrastusornitoloog Peep Veedla välja idee, et kuna meil on päevalilleseemned olemas, võiksime ju linnutoitu toota,“ tutvustas Rusing.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Autor: põllumajandus. ee