Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestile 2016. aastaks eraldatud räime, kilu ja tursa püügivõimalused oluliselt ei muutu ning muutused jäävad iga-aastaste tavapäraste varu seisundi kõikumiste piiresse..

Eesti võib tänavu räime püüda kokku 36 066 tonni, sellest Liivi lahel 16 124 ja Läänemere avaosas 19 942 tonni. Võrreldes 2014. aastaga suurenes püügivõimalus Läänemere avaosas 1579 tonni, Liivi lahes vähenes 1784 tonni võrra. Nendele kogustele lisanduvad veel 2015. aastal kasutama jäänud ja järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused.Kilu võib tänavu püüda kokku 23 175 tonni, püügivõimalus võrreldes 2015. aastaga väheneb. Väheneb ka tursapüügi kogumaht 1044 tonnini, millest Läänemere idaosas võib püüda 921 tonni ja Läänemere lääneosas 123 tonni. 2015. aastal võis turska püüda 1305 tonni, aga püüti 183 tonni.Püügivõimaluste jaotuses eri püügiviise kasutavate kalurite vahel varasemate aastatega võrreldes muudatusi ei tehta. Uuendusena jaotatakse Kihnu ja Manilaiu saarte püsielanikest kalurite lubatud räimesaak kastmõrra põhiselt. Sama põhimõtte järgi jaotati 2015. aastal Pärnumaa räimepüügi võimalused.Peipsi, Lämmi- ja Pihkva püütavatest peamistest töönduskaladest suureneb ahvena kvoot 150, koha kvoot 75 ning latika kvoot 15 tonni võrra. Haugipüügi kvoot pisut väheneb. Nimetatud liikide püügivõimalusele lisanduvad veel kuni 5% 2015. aastal püüdmata jäänud kalakogused.Sarnaselt eelmisele aastale võimaldatakse ka sel aastal Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungi otsusel kasutada Peipsi järvel jääalusel püügil kuni 3 kilomeetri kauguseni kaldast 60-80 mm silmasuurusega nakkevõrke.Täpsem info Riigi Teatajas