Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 18. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootja saab otseselt mõjutada toitainete bilanssi ja kaudsel teel mullastiku seisundit.

Joonis 1. NPK (toimeaine kg) bilanss põllumajandusliku haritava maa ha kohta.

Arenenud intensiivtootmise tingimustes on vajalik lähtuda mulla toitainete tasakaalu teooriast: väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. Saagi määrab ära see element või tegur, mida on kõige vähem. Eelmise aasta kõrgete saakide järgselt on oluline jälgida, et põhitoitainete fosfori ja kaaliumi  varud oleksid piisavad planeeritava saagi kujunemiseks kevadel.Fosfor suurendab produktiivvõrsete arvu, terade arvu, proteiini sisaldust. Kaalium suurendab suhkrute sünteesi, tõstab põua ja külma taluvust, seisukindlust, aktiveerib õienuppude teket, seega tagab rapsi saagi kasvu.Väetamise soovitused - taliteraviljad ja -raps

Varakevadel on mullatemperatuurid madalad, mistõttu taim ei omasta mullast fosforit ja kaaliumi vajalikul määral. Seetõttu on soovitatav anda osa fosforist-kaaliumist kevadel. Soovitame kasutada taliviljadele ühe pealtväetisena NPK+S,Mg,B. PK jaotus võiks olla skeemis 1/2 - 1/3 normi sügisel ja 1/2 - 1/3 kevadel. Kehtna Mõisa OÜ põllul 2015.a talinisu väetamiskatse tulemus kinnitas, et kevadine pealtväetamine NPK+S,Mg,B parandab saagi kvaliteeti ja tõstab haiguskindlust (tabel 1).Tabel 1. Erinevate väetamiste mõju talinisu saagile ja kvaliteedile, Kehtna Mõis 2015

Vegetatsiooni alguses talvestressist taastumiseks vajavad taimed kiiresti omastatavas vormis lämmastikku ja väävlit.Esimeseks pealtväetamiseks

Teise pealtväetisena

Kolmas ja neljas pealtväetamine

Mineraalväetiste efektiivsema kasutuse eesmärgil soovitame lämmastiku ja väävli mulda anda väikeste kasutusnormidega ja lühemate vaheperioodidega, mis tagab ühtlase toitainete taseme pikema perioodi vältel ja on kooskõlas keskkonnasäästliku tootmise tavadega. Toimeaines N30-N40 kg/ha ühe kasutuskorraga annab lämmastiku varu taliteraviljale 7-10 päevaks. Võrsumisperioodil normaalsete agroklimaatiliste tingimuste korral on keskmine lämmastiku tarve päevas 4,5 kg/ha toimeaines.Oluline on järgida põhimõtet: õige kogus õigel ajal, pigem veidi varem kui hiljem.

Lämmastiku kiirema toime saavutamiseks pakume juureväliseks väetamiseks vedelat lämmastikväetist KAS 32 (nitraatlämmastik N 8%, ammooniumlämmastik N 8%, amiidlämmastik N 16,6%). KAS32 on sobiv varakevadel ja piimvahaküpsuse faasis, samuti erinevates paagisegudes aminohappeid sisaldavate leheväetistega, fungitsiidide ja insektitsiididega kasvuperioodil. Paagisegudes turvaliseks kasutamiseks soovitame NS vedelväetist Folur S (karbamiidlämmastik N 14,7%; ammooniumlämmastik N 6,8%; S 6 %). Folur S on madala biureedi sisaldusega, mistõttu  paagisegude võimalikud fütotoksilised mõjud on minimaalsed.Kuidas talivilja talvestressist turgutada loe pikemalt Baltic Agro kodulehelt

Autor: põllumajandus. ee