Põlluteade: saak sõltub väetamisest

Põlluteade: saak sõltub väetamisest
Põlluteade: saak sõltub väetamisest

Taimede toitumisel sõltub taliviljade saak 30-40% ilmastikust, 30-35 % väetamisest ja vaid 8-10% mullastikust. Suviviljade saak sõltub 20% ilmastikust, 40% väetamisest ja 13% mullastikust.

Tootja saab otseselt mõjutada toitainete bilanssi ja kaudsel teel mullastiku seisundit. Viimaste aastate kõrgete saakidega on viidud põllult ära suures koguses taimele vajalikke põhitoiteelemente. Fosfori ja kaaliumi üldbilansid haritava maa mullas on negatiivsed (joonis 1), kuna väetistega mulda viidavad kogused ei kata saagiga eemaldatavaid koguseid, mistõttu toimub saagi kujunemine mullavarude arvelt ja muld vaesub taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi poolest, mis põhjustab huumusvaru negatiivset muutust. Liblikõielised ja heintaimed kasutavad huumuskihi liikuvat fosforit ja kaaliumi aktiivsemalt kui teraviljad.  Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi andmetel kasutab näiteks oder mulla liikuva fosfori varust 2%, kaaliumi varust 5%, liblikõielised aga vastavalt 3,5-5% ja 11-14%.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. NPK (toimeaine kg) bilanss põllumajandusliku haritava maa ha kohta.

Arenenud intensiivtootmise tingimustes on vajalik lähtuda mulla toitainete tasakaalu teooriast: väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. Saagi määrab ära see element või tegur, mida on kõige vähem. Eelmise aasta kõrgete saakide järgselt on oluline jälgida, et põhitoitainete fosfori ja kaaliumi  varud oleksid piisavad planeeritava saagi kujunemiseks kevadel.
Fosfor suurendab produktiivvõrsete arvu, terade arvu, proteiini sisaldust. Kaalium suurendab suhkrute sünteesi, tõstab põua ja külma taluvust, seisukindlust, aktiveerib õienuppude teket, seega tagab rapsi saagi kasvu.

Väetamise soovitused - taliteraviljad ja -raps

Varakevadel on mullatemperatuurid madalad, mistõttu taim ei omasta mullast fosforit ja kaaliumi vajalikul määral. Seetõttu on soovitatav anda osa fosforist-kaaliumist kevadel. Soovitame kasutada taliviljadele ühe pealtväetisena NPK+S,Mg,B. 
PK jaotus võiks olla skeemis 1/2 - 1/3 normi sügisel ja 1/2 - 1/3 kevadel. 
Kehtna Mõisa OÜ põllul 2015.a talinisu väetamiskatse tulemus kinnitas, et kevadine pealtväetamine NPK+S,Mg,B parandab saagi kvaliteeti ja tõstab haiguskindlust (tabel 1).

Tabel 1. Erinevate väetamiste mõju talinisu saagile ja kvaliteedile, Kehtna Mõis 2015

 

 

 

 

 

Vegetatsiooni alguses talvestressist taastumiseks vajavad taimed kiiresti omastatavas vormis lämmastikku ja väävlit.

Esimeseks pealtväetamiseks soovitame lämmastik+väävel väetisi, kus vähemalt pool lämmastikust on taimele kiiresti omastatava nitraatlämmastikuna. Väävel on liikuv element ja kevade saabudes on mullas väävli defitsiit. 1 kg väävli puudus põhjustab 4-5 kg lämmastiku toimeaine kadu. Kuni võrsumise lõpuni mõjutab väävel produktiivvõrsete teket ja EMVI poolt 2004. 2009. a läbi viidud rapsi katsete tulemuste põhjal tõstab saaki kuni 10%.  Ühe tonni nisu saagi moodustumiseks on tarvis 8 kg/ha ja ühe tonni rapsi saagiks 16 kg/ha väävlit.

Teise pealtväetisena soovitame NPK+S (YaraMila 18-9-9+S,B,Mg; NPK 22-7-12+2S; NPK 21-6-11+4S jt. rapsile YaraMila 18-8-16+S,B,Mg) 150-200 kg/ha või NP 100-150 kg/ha.

Kolmas ja neljas pealtväetamine
on sobiv teha lämmastik+väävel väetisega korraga 100-150 kg/ha.

Mineraalväetiste efektiivsema kasutuse eesmärgil soovitame lämmastiku ja väävli mulda anda väikeste kasutusnormidega ja lühemate vaheperioodidega, mis tagab ühtlase toitainete taseme pikema perioodi vältel ja on kooskõlas keskkonnasäästliku tootmise tavadega. Toimeaines N30-N40 kg/ha ühe kasutuskorraga annab lämmastiku varu taliteraviljale 7-10 päevaks. Võrsumisperioodil normaalsete agroklimaatiliste tingimuste korral on keskmine lämmastiku tarve päevas 4,5 kg/ha toimeaines.

Oluline on järgida põhimõtet: õige kogus õigel ajal, pigem veidi varem kui hiljem. Suurim makro- ja mikroelementide vajadus taliteraviljal kevadel on võrsumise perioodil, mil kujuneb välja saagipotentsiaal. Talirapsi maksimaalne toiteainete tarve on roseti ja varre pikenemise perioodil. Hilisemates kasvufaasides on toiteelementide osatähtsus kvaliteedi, haiguskindluse ja seisukindluse tagamisel.

Lämmastiku kiirema toime saavutamiseks pakume juureväliseks väetamiseks vedelat lämmastikväetist KAS 32 (nitraatlämmastik N 8%, ammooniumlämmastik N 8%, amiidlämmastik N 16,6%). KAS32 on sobiv varakevadel ja piimvahaküpsuse faasis, samuti erinevates paagisegudes aminohappeid sisaldavate leheväetistega, fungitsiidide ja insektitsiididega kasvuperioodil. Paagisegudes turvaliseks kasutamiseks soovitame NS vedelväetist Folur S (karbamiidlämmastik N 14,7%; ammooniumlämmastik N 6,8%; S 6 %). Folur S on madala biureedi sisaldusega, mistõttu  paagisegude võimalikud fütotoksilised mõjud on minimaalsed.

Kuidas talivilja talvestressist turgutada loe pikemalt Baltic Agro kodulehelt.


 

 

Osale arutelus

  • põllumajandus. ee

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised