Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alpakakasvatus kui missioon

Foto: Postimees/Scanpix
Scandagra Eesti ASi tänavusel talvekonverentsil said põllumehed aimu sellest, mida kujutab endast alpakakasvatus. Esinema oli kutsutud Eesti suurima alpakafarmi Alpakafarm OÜ perenaine Kaja Varmison.

Kaja Varmisoni sõnul oli nii suure seltskonna ees tal esmakordselt vaja seista. "See oli minu jaoks suur väljakutse, seistes nii suure auditooriumi ees nii lühikese limiteeritud ajaga, oli väga raske end koguda ja närv oli väga sees. Kodus oma loomade keskel võiksin suurtele gruppidele oma loomadest terve päeva rääkida ilma, et mingit närvi sees oleks, sest alpakad on oma loomult väga erilised ja nendest rääkida on palju," ütles Varmison.

Meie arust sai ta aga igal juhul väga hästi hakkama ja tekkis huvi nende omapäraste, ilusate ja vihahoos sülitavate, loomade vastu. Nii uurisime asja.Kõik algas mehe unistusest - teeme midagi teisiti

Pärnumaale Are külla sai mindud Kaja mehe unistuse, leida midagi omanäolist, pärast. "Minu norrakast mehe, Kai, unistus oli alati elada kuskil mujal ja mitte oma kodumaal. Ta otsis siia Pärnumaale vana maha jäetud talu, mida üles ehitada ja alustada turismitaluga, kuhu inimesed tulevad puhkama. Me otsisime 2011. aasta suvel Pärnumaa rannikuäärseid talusid, mis olid müügis, aga kui seal miskit hinge ei jäänud, siis viimane koht Ares, mis meil oli vaatamiseks viimaseks jäetud, oli just see õige, kus tundsime endale õiget aurat," rääkis talu saamisloost Varmison.Mitte midagi põnevat - kuidas leida turiste

Koht oli olemas aga siis seisti probleemi ees - siin polnud midagi põnevat, vaid põllud ja farmid ümberringi. Kuidas saada siia turiste? Miks nad peaksid siia tulema?"Kuna maad oli 4 hektarit, siis abikaasa Kai arvas, et meil võiks ka loomad olla, aga mina tavaliste koduloomade, nagu lehmad, sead, lambad ja hobune, pidamisest vaimustunud polnud. Ütlesin, et see peaks midagi erilist olema ja siis plahvatas mul peas mõte "ALPAKA". Kai ei teadnud sellest loomast siis veel eriti midagi. Aga ta on mees, kellele anna hea idee, millesse tal usku on ja teoks ta selle viib," muljetas Varmison ja lisas, et abikaasa hakkas otsima, kas Eestis kasvatab keegi neid loomi ja ei leidnud kedagi aga see andis hoopis erilise innustuse - olla esimene. "Kai otsis, et kust neid saab, mis nad maksavad ja leidis ühe Inglismaa suure, 1000 pealise alpakafarmi, kes korraldas ka kursusi algajatele. Sinna ta meid siis registreeris ja kursusele järgnenud päeval valisime välja oma esimesed alpakad."Kogemus Inglismaalt

Et pererahvas polnud Ares veel maja ehitust alustanud ja loomade aedikutest ega varjualusest poldud jõutud veel mõeldagi, pidid alpakad jääma üle talve Inglismaale ootele."Veetsin märtsis 1,5 nädalat Inglismaal alpakade keskel. Läksin praktikale, et mitte sattuda olukorda, et ühel hetkel on mul loomad aias ja mis siis nendega peale hakata. Viibisin samas suures farmis, kust me oma loomad ostsime ja seal juhtus iga päev midagi: oli surma ja sünde, haigeid loomi, söötmist koristamist, ravitsemist jne. Mai algul pöördusin kolmeks päevaks tagasi sinna farmi pügamisele, mis oli samuti väga hea kogemus, sest päevas pügati 100 alpakat. Siis harjutasin hoolega küünte lõikamist, nägin probleemide ilmnemist villa alt ja mis nendega peale hakata ning õppisin vahet tegema alpaka villa kvaliteedil. Seal sorteeriti vill koheselt värvuse, peensuse ja sortide järgi," rääkis õpitust Varmison.Kohe pärast Kaja Varmisoni naasmist Inglismaalt 2012. aasta mais toodi Eestisse isased ja kastreeritud loomad, sest emastel tuli peale poegimisperiood ja siis neid transportida ei tohi.  "Sügisel jõudsid ka nemad Eestisse, koos oma Inglismaal sündinud poegadega ja juba uuesti tiined. Esimesel aastal siis kokku 21 alpakat. 2015. aasta kevadel tõime Inglismaalt Eestisse veel 31 alpakat. Oleme alpakasid siin müünud ja hetkel on meie farmis 44 alpakat," selgitas Varmison.Infot Eestis vähe

Kui eelpoolkirjutatud kogemusi Inglismaal poleks olnud, oleks olnud ikka maru raske asja alustada, sest meie nõuandesüsteemis sellist infot lihtsalt pole."Kuna Eestis enne alpakasid polnud ja eestikeelset infot nende kohta kuskilt võtta polnud, siis oli mulle see praktika Inglismaal väga suureks abiks, õppisin ja nägin palju, seega helistatakse täna pigem minule, kui kellelgi on probleeme oma alpakadega, kes on siia nüüd viimastel aastatel toodud.Ka veterinaarid ei ole nende loomadega kokku puutunud. Oleme leidnud mõne, kes tunnevad huvi ja kellega saab vahel probleeme arutatud. Minu, pea 5-aastane kogemus alpakadega on näidanud, et kui sul tõesti veterinaari siin vaja on, siis teda lihtsalt ei ole sel hetkel. Seega tuleb ise kõigega hakkama saada," ütles Varmison.Kas hobi või äri?

Väga keeruline on öelda karja suurust, millega ära majandaks. Igal juhul on vaja elusloomi müüa, et asi ära tasuks. "Alpaka kasvatus peaks olema piisavalt suur, et saaks igal aastal elusloomi piisavalt müüa, aga kuna nad on üsna kallid, siis Eestis mingit suurt turgu neile veel pole, kuigi tahtjaid on palju. Nii pea, kui mainid hinda, kaovad enamus ostuhuvilised. Oleme siin veidi arvestanud, et kui on enam, kui 20 emast ja lisaks mõned isased ning kui leiaks ostjaid, siis tekiks juba sissetulek alpakadelt. Meie ootame Eesti-Vene suhete paranemist, et ka Vene turg meil avaneks," arutles Varmison.Kaja Varmisonilt on sageli ka küsitud, et mis projekti raames nad alpakade ostuks raha said? Kaja vastab selle peale, et ei ole ühtegi projektiraha saadud ja kõik on oma investeering."Sel hetkel, kui me olime otsustanud need loomad soetada, elasime me veel Norras ja hakkasime nende ostuks raha korjama ja ka varem kõrvalepandu läks meie farmi alustamise investeeringuteks. Me tegime tõepoolest pikad päevad rasket tööd, kuhu ise jätsin ka osa oma tervisest - kõike selleks, et oma unitust täide viia ja tuua Eestisse need toredad loomad. Oleme lasknud oma farmi hinnata ja kahjuks on investeeringuid kordades rohkem, kui hindajad seda hinnata oskavad. Lisaks enda töö," rääkis Varmison.Loom on kallis aga ta eluiga pikk

Alpakasid võib osta Chilist, Uus-Meremaalt, Austraaliast, USAst aga ka Euroopast, näiteks Inglismaalt. Alpakad on väga kallid, hinnad kvaliteetsetele loomadele algavad 2000 eurost ja kallim alpaka on müüdud USAs 2 miljoni dollariga."Hinna määrab looma kvaliteet. Väga ilusa villa ja kehaproportsioonidega isasloom maksab korraliku auto hinna. Leiab ka loomi, kes ei maksa väga palju, ilmselt leiaks ka 300 euroga kuskilt Euroopa suurest farmist, kus viletsa kvaliteedi ja tervisega loomi karjast välja praagitakse. Ka eksootiliste loomade vahendajad müüvad just selliseid isendeid, mis on kuskilt väga odavalt saadud. Sellele hinnale lisandub siis ka transport, tervise testid ja muu, et loomad Eestisse tuua," ütles Varmison ja tõi siin paralleele hobusekasvatusega.Mida teha villaga?

Eestis ei ole tööstust, kes suudaks alpakade ülipeent, pehmet ja siidist villa töödelda. "On väikeseid töötlejaid Soomes, Rootsis, Saksas, Prantsusmaal aga seal on hinnad ka väga kõrged. Kokkuostu hinnad nende väikeste koguste pealt meil siin Eestis ja ka mujal maailmas, katavad kohati vaid pügamise hinna. Seega oleks selle villa müük kokkuostjatele tegelikult villa kinkimine," selgitas Varmison ja ütles, et tema ketrab lõnga jõudumööda käsitsi.Siis tuleb selle hind muidugi väga kallis. Ta müüb selle teistele käsitöölistele, kes siis ise sellest endale meelepärase lõnga ketravad või vildivad. "Et, mul midagi müüa oleks, siis ostan tööstuslikku alpakavillast lõnga sisse, millest valmistan ka kudumeid. Sellest villast tulebki sissetulek, kui suudad sellest toote valmistada ja seda õiglase hinna eest müüa," ütles Varmison  ja oli samas kurb, et turul on nn "turu solkijaid" ehk võileiva hinnaga käsitöö müüjaid liiga palju.Sissetulek turismist

Euroopas on alpakade kasvatamine mitte kui äri, vaid pigem kui elustiil. Alpakafarm OÜ sissetulek tuleb täna turistidele loomade näitamisest ja alpakavillaste toodete müügist.ÜKS MÕTE: Miks meie naised oma tööd ei hinda?

Kaja Varmison: Kui viibisin Inglismaal, siis käisin ära ka suurel alpaka näitusel, kus oli ka käsitöölisi, kes müüsid omi tooteid. Kui ostsin ühe proua käest alpaka lõnga ja ta mõistis kohe, et ma pole kohalik, siis ta tundis huvi, kust ma tulen. Kui ta kuulis, et olen Eestist, siis tegi ta suured silmad ja teatas, et on siin käinud Saaremaal ja et kui kaunist tööd siinsed käsitöölised teevad. Aga ta esitas ka kohe küsimuse "Miks meie naised oma tööd ei hinda?". Miks?HEA TEADA - Kuidas kasvatada alpakat?

Loomade karjatamisel on vaja teada, et neile ei sobi kasutamiseks elektrikarjus, vaid tuleb rajada võrkaed, mis võiks olla vähemalt 1-1,5 meetrit kõrge. Karjamaad peaks olema arvestusega, et 10-15 alpakat saavad söönuks hektari maa kohta.Söögi suhtes on alpakad vähenõudlikud. Nende eelistuseks on pigem peenem ja madalam hein, mida nad söövad aastaringselt. "Lisaks võib alpakale pakkuda kvaliteetset kuivsilo. Scandagra Eesti on väljatöötanud ka spetsiaalse alpakasööda, tegu on siis täiendsöödaga, mis tagab looma päevase vitamiinide ja mineraalide vajaduse. Lisaks ei tohi puududa värske vesi," lisas Varmison ja ütles, et alpaka parim maius on porgand. "See peab olema aga lõigatud peeneteks ribadeks, sest alpaka kõri on pikk ja peenike ja suured tükid võivad looma lämmatada."Tiinus ja poegimine

Alpaka on indutseeritud ovuleerija;Tiinus kestab 11,5 - 12 kuud;Sünnib tavaliselt 1 beebi, keda kutsutakse KRIAks;2 nädalat peale poegimist uus paaritus;Võõrutatakse 6 kuused kriad.

MIS ON MIS - Alpaka (Vicugna Pacos) 

" populatsioonist elab 87% Peruus;" kodustati 5000 aastat tagasi;" elab andides 2000 - 5000 m kõrgusel merepinnast;" vill on pehme, siidine, tugevam ja 7 korda soojem, kui lambavill ning ei sisalda lanoliini;" alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja;" alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolm magu;" täiskasvanu ikka jõuab emane 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt;" puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad;" eluiga 20 - 25 aastat;" kaalub 50 - 80 kg;" nad on väga sotsiaalsed karjaloomad;" puhtad loomad, kes kasutavad ühistualette.allikas: Kaja Varmison, Alpakafarm OÜ

Loe lisa: http://alpakafarm.ee/

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960