Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 29. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Olukord on ootamatult kehv ja loomulikult ajab see, kui keegi oma prügi metsa alla sokutab, metsamehel südame täis,“ kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg. Tema sõnul suurendas mullust prügi kogust seegi, et RMK sai enda valdusesse mitmeid seni reformimata riigimaa tükke, kuhu oli aja jooksul kerkinud isetekkelisi prügimägesid. „Näiteks Jõelähtme vallas Harjumaal saime mullu enda käsutusse maatüki, kust koristasime vastse maaomanikuna esimese asjana ära 146 tonni prügi,“ meenutas Timberg.) või kohalikule omavalitsusele. Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot.

Kõige hullem ongi olukord prügiga Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärines üle poole mullu RMK koristatud prahist. „Otsime probleemile lahendust mitmel moel,“ sõnas Tiit Timberg. „Oleme paigutanud tõenäolisematesse prügistuskohtadesse valvekaameraid ja tänu nendele on esimesed prügistajad juba ka karistada saanud, aga on selge, et tulemuslikum on tegeleda probleemi tekkepõhjustega.“ Nii plaanibki RMK sel aastal tihedamalt suhelda kohalike omavalitsustega eeskätt Harju- ja Ida-Virumaal, et teha selgeks, kui paljud sealsed majapidamised on vabastatud liitumisest olmejäätmete veosüsteemiga või pole selle süsteemiga muul põhjusel liitunud. „Kui selliseid majapidamisi on üle 2%, näeb jäätmeseadus ette kohaliku omavalitsuse vastutuse tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastekulu katmisel.“Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama, nende autonumbreid üles kirjutama ning edastama tõendusmaterjali keskkonnainspektsioonile (telefon 1313, e-post [email protected]

Valdava osa (83%) möödunud aastal riigimetsast koristatud prügist moodustavad olme- ja ehitusjäätmed, ülejäänu on metall, ohtlikud jäätmed, klaas.2014. aastal koristati riigimetsast prügi 270 tonni ning selleks kulus 52 000 eurot. 2015. aastaga võrreldavas koguses pole metsast prügi välja toodud ühelgi aastal pärast 2008. aasta „Teeme ära“ aktsiooni, toona sai RMK mets puhtamaks 1500 tonnist prahist.