Põlluteade: suviviljade väetamine

Põlluteade: suviviljade väetamine
Põlluteade: suviviljade väetamine

Eelmises Põlluteates kirjutasime taliviljade kevadisest väetamisest, seekord on vaatluse all suviviljad. Lugemist leiad teemadel: suviteraviljade ja -rapsi väetamine; herne, põldoa ja maisi väetamine ja starterväetiste vajalikkus.

Suviteraviljad ja -raps

Väetamisplaanid on otstarbekas koostada mullaanalüüside alusel, arvestades seatud saagieesmärke. Kvaliteetse ja suure saagi saamiseks on vajalik jälgida tasakaalustatud toitainete bilanssi ja mulla pH d. Aluseks on lihtne aritmeetika: väetise vajadus = saagiga ära viidav toitainete kogus x väetistarbe koefitsient (leitav mullaanalüüside alusel väetistarbe gradatsiooni tabelist) + juureväline täiendväetamine (makro- ja mikroelemendid, soovitatav kelaatidena, koos vabade aminohapetega).

Juhul kui mullaanalüüse kasutamiseks ei ole, siis võib väetamisskeemide koostamisel võtta aluseks ühe tonni saagi moodustumiseks vaja mineva keskmise toiteelementide koguse.

Näiteks 1 tonni saagi (tera+põhk) saamiseks vajalik toimeaine hulk keskmise PK sisalduse korral, kg/ha:

suvinisul N27; P5; K12; 8S + Mg, Ca, Cu, Mn, Zn, B, Mo
suvirapsil N55; P8; K25; 16S + B, Mg, Ca, Mo, Mn, Zn, Fe

Väetamise normi võib korrigeerida eelviljade põhuga mulda jäävate toiteelementide arvelt. Arvestada tuleb erinevate teguritega: põhujääkidest vabanevad toiteelemendid, põhu lagunemise kiirus, mullastik, harimisviisid jne.

Suviteraviljadele soovitame NPK mineraalväetiste YaraMila 18-9-9+S,Mg,B; NPK 22-7-12+2S; NPK 21-6-11+S,Mg; jt kasutusnormiks alates 300 kg/ha. Suvirapsi parim valik on YaraMila 18-8-16+S,B,Mg alates 400 kg/ha. Pealtväetamise lämmastik+väävel ja lämmastik+fosforväetiste kasutuskorra norm on 100 200 kg/ ha. Esimese pealtväetamisega hilinemine põhjustab olulise saagilanguse. Sõltuvalt NPK normist ja agroklimaatilistest tingimustest on esimese pealtväetamise aeg ca 12-14 päeva pärast tärkamist. Juhul kui põhiväetamiseks kasutatakse NPK 15-15-15+S, ARVI 14-14-18+S või Arvi 17, milles lämmastik on taimedele aeglaselt omastatavas vormis (ammooniumlämmastikuna), on vajalik anda külvi alla või kohe peale külvi vähemalt 100 kg/ha ammooniumnitraati, et kindlustada kasvu alguses lämmastiku vajaduse kate.

Vedel lämmastikväetis KAS32 ja Folur S on suviviljadel kasutatavad ka kasvuaegselt. Kasutusnormid sõltuvad kultuuri kasvufaasist, kultuurist ja paagisegudest ning ilmastikust.

Hernes, põlduba

Herne ja põldoa 1 tonni saagi moodustumiseks vajab taimik keskmiselt fosforit 6 ja kaaliumi 16 kg/ha toimeaines. Kuna kasvu algul mügarbakterite lämmastiku sidumine ei ole piisav taime arenguks, siis vajavad liblikõielised tärkamisjärgselt lisalämmastikku soovituslikult väävliga. Lämmastiku vajadus hernel 5 kg/ha ja põldoal 10 kg/ha, väävlit hernele 8 kg/ha ja põldoale 12 kg/ha 1 tonni saagi kohta.

Põhiväetamiseks soovitame madala lämmastikusisaldusega NPK väetisi YaraMila 7-12-25+ S,B,Mg või NPK 6-18-34+S 300- 400 kg/ha.

Põldoale soovitame enne tärkamist pealtväetisena lämmastik+väävelväetist 100 kg/ha.

Mais

Maisile soovitame kasutada kombineeritud väetamist orgaaniline + mineraalne. Mais vajab kasvu alguses tugeva juurekava kasvatamiseks fosforit. Kaalium kindlustab stressikindluse ja kuivaine taseme. Alates 6 lehest algab kiire biomassi kasv, mistõttu on lämmastikutarve kõrge ja vajalik lämmastik+väävelväetisega pealtväetamine. Kokku on kasvuperioodi vältel tarvis N 200-250 kg/ha toimeaines. Toitainete puudusnähud avalduvad sageli 4-6 pärislehe faasis, tekitades kasvuseisaku. Levinum on fosfori ja tsingi puudus.

Silomaisi põhjalikumad kasvatussoovitused ilmuvad aprillikuu Põlluteates.

Starterväetised

Suviviljade väetamine
Suviviljade väetamine

Fosfor on mullas (eriti jahedas mullas) väga vähe liikuv toiteelement. Efektiivne on anda vees lahustuvat fosforit jt tärkamiseks ning juurdumiseks vajalikke toiteelemente seemnete külviritta mikrograanulitena (läbimõõt 0,5-1 mm) külvikul olevast dosaatorist. Mikrograanulid jäävad seemnetest u 2 cm kaugusele, mille tulemusel arenevad juured tihedamas kontaktis fosforiga (vt joonis 1).

Starterväetiste (TurboSeed Zn PK 0-47-31 + 2% Zn või Magnistart NP Zn 11-48-0 + 2% Zn) kasutamine tagab kasvu algusest alates ühtlase fosforiga varustatuse ning taimedel areneb tugev juurestik, mis võimaldab kasvu ajal vett ja toitaineid paremini kätte saada. See mõjutab taimede arengut ja hilisemat saaki.

Turbo Seed Zn ja Magnistart NP Zn soovituslik kasutusnorm on 10-25 kg/ha.

• TurboSeed Zn või Magnistart NP Zn 15 kg/ha = 11400 mikrograanulit/m2

• MAP 12-52-0 või DAP 18-42-0 100 kg/ha = 320 graanulit/m2

MAP ja DAP on suuremate graanulitega ning jäävad mulda külvatud seemnetest vähemalt 4-5 cm kaugusele. Kuna fosfor mullas praktiliselt ei liigu, siis peavad juured kasvades nende graanuliteni jõudma. Seetõttu on eriti varasemate külvide puhul hädavajalik lisaks MAP-le või DAP-le mikrograanulites starterväetiste kasutamine.

Vaata lisaks: Ülevaate Baltic Agro selle hooaja rapsiseemne sortidest ja silotarvikute kampaaniapakkumisest leiad Baltic Agro kodulehelt.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised