Teet Kallakmaa: Kuidas mõistlikult majandada?

Teet Kallakmaa: Kuidas mõistlikult majandada?
Teet Kallakmaa: Kuidas mõistlikult majandada?

Piimakarjakasvatajad peavad praeguste madalate kokkuostuhindade juures leidma efektiivseid lahendusi, et ellu jääda. Nii jagas Scandagra talvekonverentsil head nõu Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa, kel seljataga 25. aastane töökogemus.

Teet Kallakmaa jagas soovitusi mõistlikuks majandamiseks
Teet Kallakmaa jagas soovitusi mõistlikuks majandamiseks

Teet Kallakmaa sõnul on igasugu aegu nähtud, sest tegutsetud on 1993. aastast ja mitu kriisi üle elatud. "Praeguseks oleme jõudnud sinnamaale, et meil on 33 töötajat. Põllumaad oleme pidevalt juurde ostnud, nüüd on haritavat maad 1680 hektarit, kus vilja ja rapsi kasvatame 870 hektaril. Lüpsilehmi on 550 ja toodang lehma kohta on 10 323 kg. Raskematel aegadel on meil olnud ka 350 lehma, 200 lehma juurde saamiseks kulus meil paar aastat. Kunagi oli meil ka seakasvatus aga selle lõpetasime 15 aastat tagasi," tutvustas ettevõtet Kallakmaa ja lisas, et samm-sammult on kasvatud sinnamaale, kus edasine kasv on juba keeruline.

Metstaguse Agro on seega ettevõte, mis tegeleb n.ö segapõllumajandusega ja juhi arvates on selline vorm pigem hea.
"Segapõllumajandus on see, mis on praeguseks ennast ära õigustanud, sest nii saab hajutada tootmises riske - korra on üks pool paremas seisus, kord teine pool. Kuna piimatootmine on eelmise aasta augustist miinuses, siis meie selle hooaja teraviljasaagist 2/3 läks müügiks ja see on hoidnud meid vee peal," ütles Kallakmaa ja täiendas, et lõpmatuseni üks valdkond ei saa teist aga toetada.

Segapõllumajanduse plussiks pidas Kallakmaa eelkõige seda, et selline tootmisvorm võimaldab tehnikat ja tööjõudu efektiivsemalt kasutada. "Nagu teate on kõige kallim tehnika niisama seisev tehnika ja nii saame masinaid, mis suvel põllutöid teevad, kasutada talvel farmides. Suvel põllul töötavaid mehi saame kasutada talvel laudatöödel ja puhkuseasendajatena. Sügisest kevadeni värgivad meil näiteks kaks meest veistel sõrgasid, nii ei tule meil osta sisse kallist teenust. Segapõllumajandus loob ka eelduse põllul paremaks viljavahelduseks ja maa efektiivsemaks kasutuseks. Saab paremat agrotehnikat kasutada ja orgaaniline väetis on omal olemas," loetles plusse Kallakmaa. Miinusena tõi ta välja aga selle, et kulusid-tulusid on raskem jälgida, raske on tuua välja just täpset piima omahinda.

Mida siis teha, et paremini ära majandada?

Teet Kallakmaa jagas soovitusi oma kogemustele tuginedes. Piimakarja optimaalseks suuruseks pidas ta 500 looma. "Meie kaadri ja tehnikapargi juures on see kõige efektiivsem. Siis on võimalik kasutada juba ka täiskohaga loomakasvatusjuhti, veterinaari ja muud spetsialisti. Kui võimalik, tuleks tuua kogu kari ühte lauta, sest kui meie alustasime, siis olid laudad meil eri kohtades ja palju kulu läks logistikale. Nüüd ühes laudas majandades on sääst suur," rääkis Kallakmaa.

Eesmärgiks peaks seadma parimate sobivate tehnoloogiate ja seadmete leidmise, mis tööjõukulusid säästaks. Ja siis tuleb vaadata üle loomade ninaesine. "Kindlasti soovitan ma ühefaasilist söötmist. Nüüd on meil 450 lüpsvat lehma ühe söödasegu peal ja toodangu tõus on näha. Kogemused on näidanud, et maisi- ja lutsernisilo segu annab paremaid tulemusi," ütles mees ja täiendas, et iga tootja peab mõtlema omahinna alandamisele. "Proovisime konsulentide abi, et leida odavamat söödaratsiooni ja saime variandi, mis tundus sobivat. Näiteks kui olime siiani kasutanud viiest komponendist koosnevat söödasegu, siis mõtlesime, et muudame ratsiooni ja asendame segust osa  vilja ja rapsikoogiga. Tulemuseks saime aga toodangulanguse, mis oli suurem, kui oli kulu eelnevalt.  Seega on vaja alati kõik välja rehkendada. Loomade arvu alla viimine ja oluliste söödalisandite kärpimine ei ole pikas perspektiivis edukas."

Mõelda tuleks ka sellele, kas eelistada platsi- või veidi efektiivsemat karussell-lüpsi. Robot-lüps on pigem väiksema farmi teema. Metstaguse Agros on hetkel kahekordne lüps, plaan on minna üle kolmekordsele lüpsile aga seda pole veel juurutatud. Samas on näha, et tippkarjade omanikud on Eestis enamasti kolmekordse lüpsi pooldajad.
Silotehnoloogiates on rullsilo pigem tagaplaanile jäänud, see on sobivam rohkem väiketootjatele või väikeste põldude puhul. "Meie kasutasime 10 aastat kogurkärude tehnoloogiat siloteol ja sellest aastast läheme üle silopurusti peale, sest siis saab ka maisisilo ise tehtud," ütles Kallakmaa, kes teenuste sisseostu puhul soovitas neid võimalikult vähe osta sisse ehk nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.

Investeeringuid lauta on praegu võimatu teha aga kui siiski midagi ehitada, tuleks enne endale asi selgeks teha. Kas eelistada sooja või külma lauta? "Kahte head on raske saavutada, et laut oleks soe ja õhk oleks kuiv ning puhas. Meil on jahe laut aga õhk on puhas, kuiv ja loomad tunnevad ennast hästi. Siin on võimalik mängida erineva automaatikaga, korstnate ja kardinatega. Tuleb leida sobivam," sõnas Kallakmaa.

Piimatootmine on selline tootmisharu, kus ettevõtte omanik peab olema tootmises sees, olles näiteks tegevjuht ja seega asjadega pidevalt otseselt kursis. "See on edu võti. Muidugi on erandeid aga see on minu veendumus," lõpetas Kallakmaa ja soovitas luua pikaajalised koostöösuhted, leida kindel partner ostusisendite hankimisel ja head konsultandid. "Ära viskle ja jää kindlate partnerite juurde. Kulud-tulud võta kokku Exceli-tabelis."

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised