Doktoritöö uuris toidupatogeenide levimust eesti ja imporditud linnulihas

4. märtsil kaitses Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant Kristi Praakle oma väitekirja „Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes linnulihatoodetes Eestis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse (toiduhügieen ja toidu kvaliteet) erialal.

„Termofiilsed kampülobakterid on paljudes maades ühed põhilised inimese bakteriaalse mao-peensoolepõletiku põhjustajad ja Euroopa Liidu riikides on kampülobakterioos jätkuvalt kõige sagedamini esinev zoonoos,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Kristi Praakle. „Listerioos on nakkushaigus, mille kutsub esile bakter Listeria monocytogenes ja mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi.“ Haigusjuhtude põhjuseks on kas bakteriga Campylobacter spp. või bakteriga L. monocytogenes saastunud toiduainete, sh linnuliha, tarbimine. Linnud võivad olla nii kampülobakterite kui ka listeeriate asümptomaatilised kandjad: „Peamiselt saastub linnuliha fekaalse saastumise teel lindude algtöötlemisel tapamajas või ristsaastumise teel linnuliha edaspidise töötlemise käigus.“

Doktoritöö raames määrati toidupatogeenide Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes levimus nii Eestis toodetud kui Eestisse imporditud toores linnulihas. Geneetilise mitmekesisuse hindamiseks teostati isoleeritud patogeeni tüvede sero- ja genotüpiseerimine ning täiendavalt määrati tüvede tundlikkus antibiootikumide suhtes.

„Uuritud toidupatogeenid on olulised toidupatogeenid, mis võivad levida saastunud toidu kaudu ning põhjustada inimeste haigestumist. Harvadel juhtudel võivad kampülobakteritest ning listeeriatest tingitud infektsioonid lõppeda inimese surmaga,“ selgitas Praakle uuringu olulisust. „On äärmiselt oluline, et patogeenide levimus toidus oleks võimalikult madal ning arvukus väike, sest inimeste haigestumine sõltub nii patogeenide nakkusvõimest kui arvukusest toidus.“ Doktoritöö raames uuriti toorest liha, kuid kuumutamisega on võimalik patogeenid hävitada ja sel juhul need ohtu inimesele ei kujuta.

„Antibiootikumidele resistentsuse teema muutub kogu maailmas järjest olulisemaks, sest resistentsete haigustekitajate poolt tekitatud infektsioonid ei allu efektiivsele ravile ning multiresistentsete tüvede korral ei ole antibiootikumteraapia sageli üldse võimalik.“ Just seetõttu on Praakle sõnul oluline teada toidupatogeenide resistentsuse suundumusi, et vajadusel piirata antibiootikumide kasutamist nii veterinaar- kui humaanmeditsiini tasandil. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel ja -lindudel profülaktilisel eesmärgil on Euroopa Liidus keelatud, kuid riiklik kontroll peab tagama, et seda nõuet ka tegelikkuses täidetakse. Doktoritöö tulemused on olulised nii veterinaar- kui humaanmeditsiini tasandil, sest võimaldavad hinnata toidupatogeenidega seonduvaid toiduohutuse riske rahvatervisele.?

Doktoritöö juhendajad on professorid Mati Roasto, Marja-Liisa Hänninen (Soome) ja Hannu Korkeala (Soome).

Doktoritöö on leitav SIIT.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised