Läänemere piirkonna kalakasvatus saab uued reeglid

Läänemere piirkonna kalakasvatus saab uued reeglid
Läänemere piirkonna kalakasvatus saab uued reeglid

Eile Helsingis lõppenud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) kohtumisel võeti vastu uued reeglid kalakasvatuste keskkonnamõju ohjamiseks. Uus soovitus nõuab saasteainete piirnormidest kinnipidamist ja merevee hea seisundi saavutamist.

„Vesiviljeluse ehk kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatusega võib tihti kaasneda ka saasteainete vette sattumine. Näiteks kalade kasvatamiseks on vaja anda neile sööta, mis sisaldab lämmastiku- ja fosforiühendeid, osa satub paraku ka veekeskkonda ja põhjustab taimestiku ja vetikate vohamist. Uus soovitus nõuab üheselt, et kalakasvatus ei tohi Läänemere seisundit halvendada, ehk et kui saasteaineid on meres juba liiga palju, tuleb saasteainete lisamisest hoiduda,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Reisner lisas, et see seab kalakasvatustele väga range ülesande just selliste tehnoloogiate leidmiseks või tegevuste kavandamiseks, mis viiksid vette sattuvate saasteainete hulga nullilähedaseks või võtaksid juba merre sattunud saasteained sealt välja. Läänemere riikide esindajad leppisid kokku, et uute reeglite rakendamiseks koostataks ka täpsemad juhised, sealhulgas ka parima võimaliku tehnika kirjeldus kogu Läänemere piirkonna jaoks.

„Eestis on ligikaudu 50 kalakasvatust ja suur huvi uute kalakasvatuste rajamiseks merre. Kuigi täna hinnatakse Eesti kalakasvatuste reostuskoormuse osakaalu väga madalaks, on oluline, et nii tänastele kui ka tulevastele kalakasvatustele Läänemere piirkonnas kehtiksid samad keskkonnanõuded,“ rääkis Reisner ja lisas, et see tagab võrreldavad konkurentsitingimused ja ei sea ohtu mere seisundit Läänemere erinevates piirkondades.

Läänemere riikide esindajad otsustasid ka alustada ettevalmistusi ettepaneku tegemiseks Rahvusvahelisele Merendusorganisatsioonile (IMO), et kuulutada kogu Läänemere piirkond lämmastiku emissioonide suhtes piiranguga alaks. „See tähendab, et laevadel tuleb kütuse põletamisel õhku sattuvas heitgaasis lämmastikuühendite sisaldust vajadusel vähendada. Ka see aitaks kaasa merre jõudva lämmastiku koguse vähendamisele,“ märkis Reisner.

Läänemere seisund ei ole hea just liigse fosfori ja lämmastiku tõttu, täna on Eesti merealast heas seisundis 54%. Fosfori ja lämmastiku vette sattumist tuleb järgnevatel aastatel jõudsalt vähendada, et meie meri puhtamaks ja läbipaistvamaks saaks. Võrreldes 2010. aastaga peab Eesti aastaks 2021 vähendama merre sattuvat fosforit 320 tonni ja lämmastikkiu 1800 tonni võrra. Osa saasteaineid tuleb kinni püüda ka laevadelt, et need sealt õhu kaudu vette ei satuks.

Kohtumisel oodati Venemaa esindajatelt ka täiendavat ja põhjalikumat infot selle aasta algul Krasnõi Boris väidetavalt toimunud ohtlike jäätmete hoidla lekke kohta. Venemaa ei olnud valmis seda siiski andma, sest kõiki uurimistoiminguid pole veel lõpetatud. Küll aga teatas Venemaa esindaja, et põhjalikum ülevaade valmib aprilliks, mil see esitatakse ülevaatamiseks ja arutamiseks kõikidele Läänemere riikidele.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon on Läänemere riikide valitsustevaheline organisatsioon, mis koordineerib Läänemere kaitset. Organisatsiooni tööd juhib aastatel 2014-2016 Eesti. HELCOMis on esindatud kõik Läänemereäärsed riigid ning Euroopa Komisjon.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised