Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti isevarustatuse tase aiandussaaduste osas on madalam, kui meie klimaatilised tingimused seda lubaksid. 2014/2015. turustusaastal oli see köögiviljade puhul vaid 55%, puuviljade ja marjade osas aga ainult 8%. Kahjuks on viimastel aastatel mõlemad näitajad halvenenud ja Eesti sõltub varasemast rohkem imporditud köögi- ja puuviljadest ning marjadest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Kaasaegseid tootmisaedu on Eestis vähe, enamus olemasolevatest on amortiseerunud.  Tootmisaedade rajamine on aega ja investeeringuid nõudev protsess. Kitsaskohti on ka kohalike aiandussaaduste turustamisel, sest suured kaubandusketid soovivad suuri koguseid hästi säilinud tooteid. Eesti toidutööstused aga impordivad siinse tooraine vähesuse tõttu väga suure osa siin töödeldavatest aiandussaadustest.Aiandusettevõtjatel on turul püsimiseks vaja investeerida nüüdisaegsetesse aiandussaaduste ladustamis- ja töötlemisvõimsustesse, et anda toodangule lisandväärtus, mille tarbijad heameelega vastu võtaksid.Just väikeettevõtjatel on Pollis võimalus kasutada uusima tehnoloogiaga varustatud tootmisruume ja seadmeid, et katsetada ja testida uute toodete valmistamist. Mitmed ennast innovaatiliste aiandussaaduste müügiga tutvustanud tootjad nagu osaühingud Loodusvägi või Mulgi Krõpsud on Pollis alustanud oma toodete tootearendust. „Meie keskuses saab katsetada puuvilja- ja marjamahlade, süsihappegaasiga rikastatud mahlajookide, marja- ja puuviljapüreede, mooside ja hoidiste valmistamist, aga ka taimsete toodete kuivatamist, aiandussaaduste peenestamist, seemneõlide valmistamist ning toodete pakendamist gaasilisse keskkonda,“ ütles Eesti Maaülikooli aiandusuuringute kompetentsikeskuse juhataja Piia Pääso.