ETKI: Kuidas on talvitunud katsekeskuse talivili?

ETKI: Kuidas on talvitunud katsekeskuse talivili?
ETKI: Kuidas on talvitunud katsekeskuse talivili?

Kiirete kevadtöödeni Eestimaa põldudel on jäänud väga vähe aega, mõnel pool on kuuldavasti masinad juba põllul. Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva teadurid teevad väikese kokkuvõtte, kuidas on talvitunud nende katsepõllud.

Valdavalt kadus lumi Eestimaa põldudelt märtsi viimasel viiel päeval ja soojade päikesepaisteliste ilmadega kuivavad põllud kiiresti. Talvitumistingimused olid sel aastal suhteliselt keerulised. Vegetatsiooniperiood lõppes  idapoolses Eestis juba oktoobri esimesel poolel, kuid soojad ilmad püsisid ja detsembrikuus rohetas talinisu põld väga värskete toonidega. Veel 19.-24. detsembrini  püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur  viiest kraadist kõrgemana, maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid õhus üle 10°C. Kuid seejärel oli talve algus ja madalate temperatuuride saabumine väga järsk. Lumikate tekkis alles jaanuari esimestel päevadel.

2015/16. a talve kõige madalamate temperatuuride (Ida-Eestis kohati -30°C ja alla sellegi)  mõõtmise ajal 7. ja 8. jaanuaril oli suures osas Eestis lund maas  ainult 4-6 cm.

Külmaoht sai mööda põllukultuuride jaoks pärast 12.-13. jaanuari, kui lume paksus tõusis peaaegu kõikjal üle 10 cm.

Taimede jaoks oli ebasobiv ka periood 27. jaanuarist kuni  14. veebruarini, kui ilm püsis väga soojana ja lumikate ära sulas. Põldudele tekkisid suured veeloigud. Mitmel päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 5 kraadi ja ka ööd olid suhteliselt soojad. Aegajalt sadas lund ja lörtsi, tekkis ajutine lumikate. Jõgeva ümbrusesse suured veeloigud põldudele õnneks kauaks ei jäänud. Vesi suutis keltsast tee läbi sulatada. Muld külmus siin kandis jaanuaris 40?55 cm sügavuseni. Veebruari esimesel poolel kadus osades vaatluskohtades kelts mullast, kohati aga püsis sügavamal peaaegu märtsi lõpuni.

Veebruari keskpaigas algas Mandri-Eestis uuesti talv. Uus lumikate moodustus sulale maale ja kuni talve lõpuni jäi muld vähe külmunuks. Jaanuari lõpus ja veebruari algul mõõdeti lume paksuseks sisemaal enam kui 20 cm. Sulailmade ja vihmadega lumikate tihenes ning muutus jäiseks, laskis halvasti õhku läbi, mis soodustas seenhaiguste arengut. Õnneks teistkordse talve järel suuri veeloike põldudele ei tekkinud.

Kevadise vegetatsiooniperioodini on jäänud loetud hulk päevi.  Vegetatsiooniperioodi alguskuupäevaks loetakse kokkuleppeliselt päeva, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle  +5°C (ja seega kasvuperioodi lõpukuupäevaks on päev, mil ööpäeva keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +5°C).

Soojematel kevadetel on vegetatsiooniperiood alanud sisemaal juba aprilli esimesel dekaadil, Kagu-Eestis üksikutel aastatel isegi märtsi lõpus. Keskmisena algab enamuses Eestis vegetatsiooniperiood  jüripäeva eel.

Praeguse seisuga (5. aprilli põldvaatluse tulemusena) on talinisu sortidel veidi kahjustusi (külmakahjustused, kuid vähesel määral mõnel sordil ka lumiseene kahjustust, veidi ka haudumist), kuid ükski kollektsioonkatse sort ei ole visuaalsel vaatlusel lõplikult hävinenud.

Kollektsioonkatses on 24 sorti, millest 12 on ka Eesti Sordilehel. Ülejäänud on varasematel aastatel sordilehel olnud sordid või mõned uued erilised genotüübid, mida on hea kasutada erinevate omaduste hindamise standarditena.  Kollektsioonkatsest puudub 7 sorti, mis on sordilehel ja nende kohta selle aasta talvekindluse kohta järeldusi teha ei saa. 

Parima talvekindlusega olid sel aastal 5. aprilli vaatluste seisuga sordid 'Arkitika' ja 'Sani'. Kumbki sort ei ole praegu Eesti sordilehel. 'Arktika' on Soomes aretatud ning 'Sani' vana Eesti sort. Teiste hulgas paistsid tänasel vaatlusel silma veel 'Širvinta 1', 'Edvins' ja 'Nemunas'. 'Širvinta 1' on samuti vana Leedu sort, mis enam sordilehel ei ole ning mille algseemnekasvatusega enam ei tegeleta. 'Edvins' on aretatud Lätis ning 'Nemunas' on Eesti ja Leedu koostöösort.

Nagu eelnevast järeldub, on sel aastal taas paremini talvitunud pigem Balti regiooni ja Soome tingimuste jaoks aretatud sordid. Eelnevatel aastatel, mil tegu ei olnud niivõrd külma kui just lumiseene kahjustusega, näitasid tihti head talvekindlust ka Lääne- ja Kesk-Euroopa aladel aretatud sordid.

ETKI Jõgeva Sordiaretuse osakonnas on talinisu põldudel ka speltanisu ning mõni tritikale sort. Läti-Eesti koostööna valminud tritikale 'Ruja' paistis taas silma väga hea talvekindlusega. Speltanisud on aga sel aastal meie talvistes tingimustes  rohkem kannatada saanud kui eelmistel aastatel. Loodetavasti soojade ilmade saabudes ning piisava mullaniiskuse olemasolul nad siiski mingil määral taastuvad. Tegelik talvekahjustuste ulatus selgub aga alles siis, kui taimik hakkab põldudel kasvama. See juhtub ehk lähinädala jooksul.

Ülevaate koostasid: 

Reine Koppel, talinisu aretaja ja Laine Keppart, agrometeoroloog

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised