Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aiandusettevõtjad ministrile: tuleb kaotada diskrimineeriv palganõue

Aiandusettevõtjad ministrile: tuleb kaotada diskrimineeriv palganõue
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Aiandusliit pöördus maaeluministri poole palvega toetada aiandussektori ettevõtjate ettepanekut kolmandatest riikidest pärit hooajatöölistele kehtestatud diskrimineeriva palganõude kaotamiseks.

Aiandustootjad soovivad palgata kolmanda riigi kodanikke, näiteks Ukrainast või Venemaalt, hooajatöödele Välismaalaste seaduse (VMS)  § 106 alusel registreerimiskohustusega kuni 180 päevaks lühiajalise töötamise eesmärgil. Tegemist on valdavalt köögivilja ja marjakorjamisele eelnevate põllutöödega ning saagi koristusega. See on praktika, mida rakendavad kõik liikmesriigid tootjale võimalikult paindlikul moel ja sellise tööjõu tasustamine on seotud teistes liikmesriikides riigis kehtiva miinimum brutopalga ja tükitöö alusel. 

Eestis kehtib tööandjale kohustus maksta välistööjõule riigi keskmist brutopalka x koefitsiendiga 1,24. „Välismaalaste seaduse muutmise eelnõus, mis on kooskõlastusringil, on meie ettepanekul viidud sisse muudatus, mis kaotaks koefitsiendi 1,24 nõude ja seoks palganõude valdkonna statistilise keskmisega. See on küll edasiminek, kuid arvestades et koefitsiendi kaotamise ettepanek tehti juba 2 aastat tagasi ja seadusemuudatus on ikka menetluses, on selline muudatus kahjuks ajale jalgu jäänud ja ebapiisav,“ selgitas Aiandusliidu juht Raimond Strastin ja lisas, et nende ettepanek oleks see, et  VMS muudatuseks on siduda kolmandast riigist pärit aiandussektori hooajatööliste palk riigis kehtiva brutopalga alammääraga nii, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti brutokuupalga alammääraga või teise variandina täiendada valdkondade loetelu kus palgapiirangud ei kehti täiendava punktiga: välismaalane, kes töötab põllumajandusliku esmatootmisega/põllumajandussaaduste/aiandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel.Miks selline muudatus vajalik on?

VMS- s on põllumajandussaaduste töötlemisega ( k.a. aiandus ) seotud hooajatööliste palganõue on kehtestatud samadel alustel lapsehoidja, konsultandi ja seadmete paigaldajaga. Selline käsitlus on oma olemuselt vale, kuna põllumajanduses on tegemist tükitööga ja tavapraktika kohaselt makstakse tasu korjatud saagi koguse alusel. Lapsehoidja, konsultandi ja seadme paigaldaja puhul on kuupalga nõue arusaadav.Hooajatöölise palga sidumine riigi või valdkonna statistilise keskmisega on ettevõtete arengut pärssiv ja koormav tööandjale, kuna riigi ja sektori keskmine palk on viimastel aastatel väga kiiresti tõusnud – kui veel 2015. aastal oli tööandja kulu ühes kuus ühe kõne all oleva välismaalase palkamiseks ca 1600 eurot, siis 2016. aastal on tööandja kulu juba ca 1800 eurot tänu keskmise palga kasvule. Sellist palka hooajatöölisele pole võimalik maksta.Ebavõrdne konkurents turul teiste liikmesriikidega, kus hooajatöölise tasustamine on reeglina kas vaba ( tööandja ja töövõtja vaheline leping ) või seotud riigis kehtiva brutopalga alammääraga.Ettevõtetel vajadus palgata suur hulk töökäsi piiratud aja jooksul arvestades ilmastikuoludega – hooajatööde alguse aeg on varieeruv ja sellisel puhul suure hulga kohaliku tööjõuga arvestada ei saa. Ettevõtjatel on vaja kindlust otsuste tegemisel.Kohalik inimene kes töötab tükitöö alusel saab diskrimineeritud võrreldes välismaalasega, kes töötab kuupalgalisena ja kelle töö ei sõltu tema efektiivsusest.  Kuupalga nõude kehtestamise näol on oma olemuselt tegemist riigi poolt kunstlikult tekitatud maksuerisusega, mida riik reeglina ei tolereeri.Nimetatud muudatus looks pikemas perspektiivis Eesti aiandustootjale võrdse turuolukorra teiste liikmesriikidega, suurendada tootmismahtusid tänu efektiivsemale tööjõu kasutamisele ja maksta iga palgatud töötaja pealt riigimaksud.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960