Taliviljade varakevadine nägu

Taliviljade varakevadine nägu
Taliviljade varakevadine nägu

Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk käis aprilli alul ja vaatas, mis seisus on meie talivilja põllud. Loost saab lugeda ka tema soovitusi, kuidas talivilja turgutada.

Aprilli alguse seisuga on näha, et talinisude olukord Eestis on üsna rahuldav. Talinisud on pealt küll üsna pruunid ja näevad suhteliselt kehvad esmapilgul välja, kuid on enamalt jaolt elus.
Lähemalt uurides on näha, et juured on terved ja väikesed valged juurekesed juba tulevad. Võrsumissõlm on terve ning lehed on säilinud, kuigi sageli värvist ära. Punakas-pruunikas värvus on mitmete tegurite koosmõju - tugev päike päeval, öine jahe temperatuur ning toiteainete, just fosfori, puuduse tunnus. Taim on päevaste ja öiste temperatuurikõikumiste tõttu stressis ei saa ta ka nii hästi juurte kaudu toiteaineid kätte.

 

Talinisu
Talinisu

Kahjuks ei saa öelda kõikide põldude kohta nii. Lohukohtades, kus vesi on pikemalt põllul olnud on taimed osaliselt hävinud. Talvitumine on sõltunud paljuski ka sordiomadustest. Talinisudel lumiseent üldiselt näha pole. Lumekate püsis eelkõige pikemalt Virumaal ning ka Jõgevamaal, kus veel tänagi on lund siin seal põldude äärtes näha.
Äestamine, tuul ja päike ja lämmastikväetiste andmine pärsivad kiiresti lumiseene arengut. Ühtlasi soodustab äestamine kultuurtaimede arengut, selle võrsumist, umbrohtude ja haigustekitajate hävitamist ning hoiab mulla niiskusvaru, kuna purustame mullakooriku. Kõige olulisem on aga see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku. Kui põldudel on suuri külmakergitusi ja taimed on juurtega välja rebitud, on parim lahendus rullimine, kuna äestamisega võite tõmmata niigi kerkinud taime lõplikult mullast välja.

Tritikale ei ole nii talvekindel võrreldes talinisuga. Siin-seal on põllud päris heas olukorras, lumi oli läinud ja põld roheline. Kahjuks on põlde, kus tritikale pole talvitunud või on jäänud suhteliselt hõredaks. Tritikale on üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele ning soojuse ja lumekihi all areneb lumiseen massiliselt. Põllud, mis said varakevadel tuhka, sulasid lumest varem ning situatsioon põllul on parem ning lumiseent vähem.

Talioder on üllatanud, et pidas meie kehvale talvele vastu. Näeb küll veel üsna kehva välja, kuid paljud põllud on säilinud. Eks tõehetk selgub mõne aja jooksul, kui vegetatsiooni algus taimed hoogsalt kasvama paneb. 

Rukis on hästi talvitunud
Rukis on hästi talvitunud

Väga hästi on talvitunud rukis, põllud on rohelised ja niipea kui põld kannab saab anda esimese pealtväetise. Lõuna-Eesti on eelisolukorras, kuna lumi läks sealt oluliselt varem ning põllud hakkavad tahenema. Varahommikuti on olnud kerged külmad ning see laseb masinaga põllule. Samuti võib rukist äestada, kuid peab olema oluliselt õrnem, kuna rukki võrsed on haprad ja võivad murduda.

Tänavune talv aga ei soosinud talirapsi talvitumist, krõbe külm jaanuaris ja hilisem paks lumi tegid oma töö. Maapind oli alt külmunud, pealmine kiht soojade ilmade tõttu sulanud ning paks lumekiht sadas peale. Veebruaris haisesid põllud paksu lume all, kuna lehestik mädanes, haudumise tõttu. Tulemuseks on pruunid põllud, mis paljudes kohtades ka päris ära mädanenud.

Raps on kehvalt talvitunud
Raps on kehvalt talvitunud

Siiski peab ütlema, et olenemata üldisele kehvale talvitumisele on põlde, mis näevad päris kenad välja. Eelkõige on paremas olukorras need taimed, kus sügisel on korralikult kasvu reguleeritud ning juurekael on surutud võimalikult maalähedale. Paljud taimed on aga talve tõttu üsna kehvas seisus, juurikas on küll püsti, kuid kasvupung ja lehed on mädad. Selle tõttu on ka palju tühikuid põllul.
Üldiselt on raps väga hea taastuja ja need taimed, mis on elujõulised, suudavad ajada pungadest võrsed välja ning anda rahuldava saagi.

Taliraps vast siiski kosub
Taliraps vast siiski kosub

Lisaks talvekahjustustele on suurt kahju teinud ka kitsed, kes on käinud põldudel maiustamas ja söönud taimiku ära, nii, et ainult juurikas püsti. Õnneks ei tulnud märtsikuus väga suuri temperatuuri kõikumisi ning külmakergituste näol raps ei hävinud, mis on alati suurim kevadine oht. 
Loodame parimat, praegused soojad ilmad soodustavad kiiret taimede arengut ja ilmselt juba nädala kahe möödudes on põllul pilt selge kui palju taimedest jääb ellu ja kui palju tuleb tänavu ümberkülve teha.

Talirüps on üldiselt meie tingimustele väga vastupidav kultuur. Kahjuks pole ka rüpsipõllud igal pool kuigi head, kuna sügisene ebaühtlane tärkamine, nagu rapsipõldudelgi, on jätnud oma jälje. Võrreldes rapsiga on enamustel põldudel talirüpsi leherosett roheline ning kasvupung terve, kuigi suuremad lehed on ka sellel kultuuril hävinenud. Oma varajase arengu tõttu vajab kindlasti esimeste hulgas lisalämmastikku.

Kuidas taimi kasvama turgutada?

Nii teraviljad, kui taliraps, vajavad kevadel esimesena lämmastikku. Lämmastik on aktiivse vegetatiivse kasvu aluseks ja kui taim seda ei saa, on see põhiline kasvu pärssija.
Esimene pealtväetamine võiks toimuda kas nt AN-ga või väävlisisaldusega väetisega nt sobib YaraBela Axan (4% S), nii saavad taimed kasvu alustamiseks piisavalt väävlit ja sobivas koguses lämmastikku.

Kuna taimedel veel väga palju lehti pole, on mõistlik kasutada selliseid tooteid, mis toimivad mulla kaudu ja soodustavad juurestiku arengut ja ergutavad nii juuri kui lehti kasvama. Üheks selliseks tooteks on HEFESTIM, mis on just sobilik taimedele regeneratsiooni ehk taimekudede taastamise perioodil. Sobib kasutada kõikidel taimedel kasvu kiirendamiseks, viljakuse suurendamiseks, kvaliteedi ja produktiivsuse parendamiseks. Lisaks ergutab HEFESTIM fermentide aktiivsust ja taimede ainevahetust ning kiirendab taimede vegetatsiooni. Suurendab taimedes proliini kogust, mis kaitseb taimi viiruste ja bakterite eest ning fütohormoonide kogust taimedes (giberelliinhape jms), kiirendab võrsumist, suurendab juurikate massi (juurviljad jms taimed), tõhustab väetiste omastamist lehtede kaudu väetamisel. Kasutada võib nii soolotootena kui koos aminohapetega nt Hefestim 0,5 l/ha + Amino Plus 1,0 l/ha.

Teine toode mis parandab mulla struktuuri ja veeimavust ning ergutab mikroorganismide tegevust on Humiextract QA. Toode sisaldab lisaks toiteelementidele 700 g/l huumusaineid. Orgaaniline aine parandab mulla füüsikalisi kui füüsikalis- keemilisi omadusi.
Huumusained on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks ja mõjuvad kultuurile kasvustimulaatorina. Samuti on orgaaniline aine energia allikaks mullaelustikule. Lisaks suurendab mulla enesepuhastusvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse.
Kulunorm teraviljadel, rapsil, kartulil, hernel ja oal 2-4 l/ha, aianduskultuuridel 20 ml/ 10 l vee kohta.

Suurepärane lahendus on ka Amelgeroli kasutamine, mis on tuntud kui mullastruktuuri parandaja ja biostimulaator ja meil turul juba mitu aastat.
Amalgerol aitab taimedel jõudu ammutada ja talvitumise stressist üle saada, toode sisaldab enam kui 40 taime eeterliku-ja mineraalõli, merevetikate ja taimeekstrakte. Teraviljadel ja rapsil külmakahjustuste vältimiseks ja ülesaamiseks on soovitatav kasutada 3-5 l/ha Amalgeroli, vajadusel pritsimist korrata 2-3 nädala pärast. Humiextract QA ja Amalgerol on tooted, mis on lubatud kasutada ka maheviljeluses.

Samuti on kasulik lisada paagisegusse erinevaid aminohappeid nagu Terra Sorb Foliar (vabad L-?-aminohapped 9,3%) 2l/ha, Terra Sorb Complex 1l/ha (vabad L-?-aminohapped 20,0%) või Prolis (proliin 99,5%) 2g/ha, Amino Plus 0,5-1,0 l/ha.
Taime rakkudesse tungides suurendavad vabad L-?-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust. Aminohapetega pritsimine annab taimele energiat ja aitab seda säilitada ning taime külmataluvus paraneb. Aminohappeid võib kasutada kõikidel kultuuridel.

Lisaks eelnimetatud toodetele on väga hea kasutada kõige traditsioonilisemaid meetodeid nagu leheväetiste andmine, kuid see eeldab taimedel lehtede olemasolu.

Tiiu Annuk
scandagra Eesti AS
agronoom-nõustaja

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised