Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 27. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Indrek Palu rääkis sellest, kuidas sai alguse üks omamoodi ettevõtmine, mille tulemusena hakati tootma imemaitsvaid ja tervislike köögiviljakrõpse.

"2003. aastal Inglismaal käies jäid silma ja olid väga maitsvad krõpsud juurviljadest. Sellel hetkel, olles hoopis teise eriala peal, mingeid isetegemise mõtteid ei tekkinud. Aeg proovimiseks sai küpseks aastal 2012, kui elukaaslane Maarja avas Karksi-Nuias pubi. Olles sellel ajal vabakutseline projektikirjutaja, hakkasin seal katsetama fritüüri juures erinevate juurviljadega, millest esimene oli vist porgand. Kuna katsetamine läks hästi, hakkasime neid juurikatest tehtud snäcke pubis pakkuma eelroogadena ja nendel oli väga suur menu," rääkis idee saamisloost Palu, kelle sõnul järgnes sealt edasi juba tootearendus, mis kulmineerus 2014. aastal loodud Mulgi Krõpsud OÜga.Koos äripartneri Ronni Neissaarega otsiti sobivad tootmisruumid Viljandis ning saadi tegevusluba. "Algselt küll soovisime alustada Karksi-Nuias, kuid sealt ei saanud vallavalitsusest tootmiseks vajalikke ruume. Siit edasi on tähtsaim see, et 2015. aasta sügisel saime käima uue poolautomaatse krõpsu tootmisliini, mis tagab päris korraliku tootlikkuse," ütles Palu.Kodused töövahendid, oma vaba aeg, katse-eksitusmeetod - nii alustati

Esimesed pool aastat toodeti krõpse koduste vahenditega. "Nimelt ostsime kokku cateringis kasutatud fritüüre ning tegime krõpse nendega. Peagi sai aga selgeks, et niimoodi tehtud toode on ebastabiilne ning tootmine pole jätkusuutlik. Siis otsustasime tellida tootmisliini. Välja sai valitud seadmed 2015. aasta jaanuaris ja tarnisime need Hiinast. See oli üks väga julge tükk, mis tegelikkuses tagantjärele veel siiamaale judinaid tekitab - olime tuttavatelt kuulnud hirmulugusid tarnimise mittetoimumisest, rahade kadumisest ja seadmete mittevastavusest. Siiski kulmineerus kõik sellega, et juuniks kohale jõudma pidanud seadmed jõudsid kohale augusti lõpuks aga see-eest oli kõik olemas. Väikese nüansina muidugi, sest puudusid kasutamisjuhendid, need saabusid 1,5 kuud hiljem, kui masinad olid juba katse-eksitusmeetodi abil tööle saadud," selgitas Palu. "Investeering on olnud pidev, firma teenitud tulud rakendame kohe uute seadmete soetamiseks või vanemate väljavahetamiseks. Liini investeering oli omanikepoolne rahasüst firmasse. Kokku oleme investeerinud üle 60 000 euro ning siia juurde kindlasti tasuta töö ning panus toote arendamisse ning tootmisse. Ka sellel kuul investeerime uutesse kuivatuskappidesse ja aprilli keskel saame kätte oma uued tootmisruumid."Pidev areng on paratamatu

Mulgi Krõpsud OÜ meeskond on väike, kokku 3 inimest. Seega teeb igaüks kõike, mis vaja. Ka tootearendus tehakse ise. "Eks tootearendus toimub nädalavahetustel ja öötundidel, sest juba valmis toode tahab tootmist ja müümist, samas on väga palju mõtteid ja tegemisi. Kindlasti lisame tootevalikusse tulevikus erinevaid maitseid. Kohe varsti on turule tulemas Eesti esimesed kiirsupid "Mulgi Kaabu Suppide" sarjana, oleme jõudmas katsetustega ühelepoole juurviljast leibadega. Toome turule meie tootmises järelejäänud õli, seda saab hästi kasutada grilli süütamiseks ja sellel on ka oma lisaväärtus, sest õli on väga omapärase juurika aroomiga ja see lisab küpsetamisel-grillimisel isegi nüansse. Juurviljade koorimisel ja pesemisel tekkinud jäägid loodame suunata komposteerimisse," loetles uusi plaane Palu.Pakend jäljendab mulgikuube

Mulgi krõpsude pakendid on lihtsad aga silmatorkavad oma musta värvi üldmulje pärast, oleme ju enamasti harjunud kirjude ja läikivate krõpsupakkidega."Ilusad asjad on ikka lihtsad, me soovime oma pakendiga jäljendada mulgi kuube, mis sobib ilusasti meie firma olemusega. Esialgne kujundus tuli minu emalt Olgalt, praegune kujundus on tegelikult juba neljas arendus ning sinna on jäänud ema poolt välja mõeldud mulgi motiivid ning meie logo," lausus Palu.Kõik toodetu turustatakse ise. "Turustamine sai alguse siiani hea partneri Taluturu juures. Üheks väga tähtsaks sündmuseks võib lugeda muidugi 2014. aasta hilissügisel toimunud Mardi laata Helsingis, kus me kõik oma tooted soomlastele ja eesti-soomlastele maha müüsime, see lisas väga suurt enesekindlust," ütles Palu ja täiendas, et nüüd on nende tooted müügil juba pea kahesajas poes, sealhulgas Coop Konsumites ja Maksimarketites, Olerexi, Premium 7, Tartu Terminalide ja Bio4you kettides. "Aprillist lähevad esimesed tarned tervesse Selveri ketti. Huvitavamad kohad aga kust meie tooteid leida võib on Nordic Aviation lennukid, Linda Line Express laevad, Saaremaa ja Hiiumaa praamid, Tallinna Lennujaama "Hea Eesti Asja" pood ja Sadamaturg."Lisaks nähakse võimalust ka ekspordiks. "Kosilasi on palju ja pidevalt tegeleme turu leidmisega. Oleme ka teinud oma esimese ekspordi Soome, ühte pisikesse ketti, kes sügisel edukalt meid Helsingi eeslinnas müüs, siis olid nad talvepuhkusel ning suvepoole koostöö jätkub. Hetkel on rauad tules Inglismaa ja Saksamaa turule minemisega."Tooraineks vaid kodumaine köögivili

Nii uskumatu, kui see ei ole, siis Viljandimaalt ei ole võimalik saada tootmiseks toorainet ehk kohaliku piirkonna köögivilja. "Tooraine tuleb Võrumaalt, kus Jaagumäe talu kasvatab meile praegu sortimendis olevatele toodete tarbeks juurikaid ja kapsast. Alustasime küll kohalike tootjatega, kuid peagi sai selgeks, et sügisel ning poole talveni võib veel leida kohaliku juurikat, kuid kevadepoole oli see suhteliselt võimatu. Siit järgneski koostöö Jaagumäe taluga, kes suudab tagada meile soovitud kogused," selgitas Palu ja lisas, et tooraine mahud ulatuvad hetkel 500-600 kiloni päevas ning nende seadmetega, mis hetkel olemas on võimalik läbi lasta 1000 kilo toorainet päevas.Omamoodi idee: hapukapsakrõpsud

Indrek Palu sõnul tuli selline omamoodi idee, hakata tootma hapukapsast krõpse, täiesti juhuslikult. "Nimelt minu hea sõber, Tallinnas kokana tegutsev Erlis Shönberg ütles, et katseta hapukapsaga, et tema on proovinud ja väga hästi toimib. Proovisime ja katsetasime ning noh lõpuks jõudsime siis lõpptulemuseni, mis meid rahuldas. Saatsime Erlisele oma tootest proovid ning mis selgus - me olime rääkinud aiast, teine aia august - tema keedetud hapukapsast krõpsu tegemisest ja mina sain toote valmis toorest hapukapsast. Hapukapsakrõps on meie sarja tervislikuim toode, nimelt sisaldab meie tehnoloogiaga valmistatav krõps 100 grammi kohta 233% inimese C-vitamiini vajadusest, ning vähesemal määral B4-B6 vitamiine," rääkis idee teostusest Palu. Nüüdseks ollakse valmis saadud ka kiirsuppide sarjaga, mille põhikomponent ongi see sama hapukapsa krõpsu tootmisest järgi jääv puru, mis veel omakorda peenestatakse. Seega on nii võimalik kogu tooraine ära kasutada.Palu kutsus aiandusettevõtjaid üles kasvatama erinevaid köögivilju, näiteks mustrõigast ja suhkrupeeti. "Suhkrupeedist saab väga maitsva jõulueelse piparkoogi asendaja juurvilja näol. Samuti on mustrõigas lihtsalt nii omapärane krõpsuna, et sellelaadset ma arvan ei leia terves maailmas. Ootame kasvatajaid meiega kontakteeruma. Tegelikult võib alati ja julgelt oma pakkumised meile saata," ütles Palu.Ta lisas, et ka kodumaine kartul on väärt tooraine. "Eesti kartul sobib väga hästi tootmisesse. Oleme katsetanud erinevate sortidega ning hetkel oleme jäänud 'Laura' juurde, kuna seda jagub rahulikult uue saagini. 'Laura' on küll väga mõnus, maitsev ja krõbe krõpsuna, kuid tema värvus läheb natuke suure süsivesikute hulga tõttu kergelt pruunikaks ning kindlasti pole sama heledat värvi nagu suurtootjate krõpsud. Aga see ongi meie eripära, teha seda kodumaisest toorainest." 

MIS ON MIS - Mulgi Krõps OÜ

Aastal 2012 hakkasid Mulgimaal asuva pubi "Tantsivad Mulgid" omanikud katsetama erinevate suupistetega, milleks olid piirkonnas kasvatatud juurviljad, nagu porgand, kaalikas, punane peet ning kartul.2014 kevadel loodi OÜ Mulgi Krõpsud ning renditi praegused ruumid Viljandis. 2014 suvel katsetati laatadel ning saadi esimesed koostööpartnerid jaemüügis Tartu ja Pärnu Taluturu näol.2014 sügisel saadi tehasele tunnustus ning algas ametlik tootmine. 2015 suve lõpus soetati uued seadmed Hiinast. 2015 sügisel omistati Tunnustatud Eesti Maitse Pääsukese märk Puna Peedi Krõpsule2015 lõpus sõlmiti müügilepingud esimeste suurimate kaubanduskettidega.2016 alguses saadi leping ka Selveri ketiga. Ettevõttesse lisandus läbi Töötukassa 1 töötaja ja saadi uued tootmisruumid.Eesmärgiks on tõsta tootlikust 1,5 korda juuniks 2016.