PULSE - moodne sõna aga vana sisu

PULSE - moodne sõna aga vana sisu
PULSE - moodne sõna aga vana sisu

2016. aasta on ülemaailmne toiduorganisatsioon FAO nimetanud pulsede aastaks ning seda ikka selleks, et pöörata enam tähelepanu nendele väärtuslikele toidukultuuridele.

Eesti keeles saab neid nimetada ka kaunteraviljadeks, kuid mitte kõik kaunviljad ei ole pulsed. Täpsemat sõna meil senini kasutuses pole, kuna pulsed on kuivatatud kaunteraviljade seemned, mida kasutatakse inimtoiduks. See nimetus tuleneb ladina keelsest sõnast puls, mis tähendab kas paks kört või puder. Vahe tegemise vajadus tuleneb sellest, et kui kaunteravilju kasvatatakse söödaks (haljasmassiks, siloks, proteiinisöödaks jne.) või toiduks rohelisena, toorelt, konservidesse ja salatitesse, siis neid pulsedeks ei nimetata. Kui inglise keeles sobib kasutada ladina keelest pärinevat laensõna, siis miks mitte kasutada ka eesti keeles toiduks tarbitavate kuivade kaunteraviljade kohta sõna pulse.

Pulsed on ühed vanemad kultuurtaimed ning on olnud oluliseks inimtoidu allikaks juba aastatuhandeid. Vanimad oa, herne, läätse jt. leiud pärinevad Kesk-Aasiast, kus neid kasvatati ja tarbiti juba 11 tuhat aastat tagasi. Inimtoiduna on need olnud olulised juba sajandeid, kuna need on hästi kontsentreeritud toiduained, mida saab edukalt säilitada. Läbi pika ajaloo on need olnud vähesed toiduained, mis püsivad kasutuskõlblikud pikaajaliselt, tagades toiduga varustatuse vähemalt ühest saagist teiseni ning headel hoiutingimustel ka üle mitmete aastate.

Laialt levinud. Pulsed on üks liblikõieliste kaunviljade alarühm, kuhu kuulub kuni 11 erinevat liiki. Need on levinud kõikjal maakera eri piirkondades, neid kasvatatakse 173 riigis ning suurimad tootjad on India, Kanada, Myanmar, Hiina, Nigeeria, Brasiilia, Austraalia, USA, Vanemaa ja Tansaania. Suurimad eksportijad on veel Argentiina, Prantsusmaa, Etioopia ja Türgi. Kasvatatud kogused on maailmas läbi ajaloo tunduvalt suurenenud ning aastane kogutoodang maailmas on olnud 50 kuni 60 miljoni tonni piires viimasel aastakümnel.

Uba ja hernes. Meil Eestis kasvatatakse sellest grupist peamiselt põldhernest ja põlduba. Vähemtuntud on lääts ja lupiin. Ülejäänud selle grupi eksootilised oa ja herne liigid on vaid troopiliste maade kasvatada.

Liblikõieliste suurim eelis või erisus võrreldes teiste põllukultuuridega on see, et need on võimelised siduma ja omastama õhulämmastiku. Sellega seoses saab nendel põldudel hakkama väiksema väetiste kuluga, kuid mitte ka täiesti ilma. Näiteks põldhernes mineraalse lämmastikuta annab tavaliselt saagiks 2-3 t/ha. Tuluka saagi saamiseks oleks aga vaja vähemalt 3-4 t/ha, mille tagab külvieelne või külviaegne väike lämmastikväetise kogus 30-50 kg/ha N sõltuvalt mullaviljakusest.
Fosfor ja kaaliumväetised on vajalikud saagi moodustamiseks ligikaudu analoogiliselt teraviljadele, kuid suurem on väävlitarve.

Põldhernes ja -uba on väga hea alternatiiv meie väikese kultuuride valikuga külvikorda. Enamusele kultuuridele on nad heaks eelviljaks, rikastades mullaviljakust lämmastiku jääkidega. Üldjuhul saab arvestada 20-30 kg/ha lämmastikuga järelkultuurile. Hernes ja uba on põllumuldade parandajad nii nagu metsas on hall lepp, mis samuti on õhulämmastikku siduv taim. Seal, kus kasvab meil mitte just kõige parema mainega hall lepp, seal on ka parem mullaviljakus.
Kliimamuutuste vastase strateegia järgi tagavad taolised taimed väiksema süsiniku jalajälje ja väiksema kasvuhoonegaaside emissioni.

Meie põhjamaistes tingimustes pole puhta mageda veega varustatus üldjuhul probleemiks. Huvitav on aga teada, et pulsede kasvatamisel proteiini allikana on võimalik seda saada kõige väiksema vee kuluga ehk nad on kõige veeökonoomsemad. 50 l vett kulub 1 kg proteiini saamiseks pulsede kasvatamisega, samas kui kanaliha puhul on see 4325 l, lambalihaga 5 520 l ja veiselihaga lausa 13 000 l.

Ülemaailmselt peetakse pulsede suureks eeliseks nende laia kasutusala: neid saab kasvatada iga väike vaene talunik arengumaades oma toiduks ning samal ajal saab teenida raha nende müügist. Võimalik on neid ka suurtes mahtudes mehhaniseeritult viljeleda, eksportida ning samas oma põllumuldade viljakust taimejäänustega rikastada ja kasutada põhku loomasöödaks.

Toiteväärtuselt on nimetatud pulsesid lausa supertoiduks, kuna need on odavaks proteiini allikaks, mineraalide, eriti raua ja tsingi sisaldus on kõrge ja B vitamiini rikas, kolesterooli vaba, gluteeni vaba jne.

Põldherne ja -oa kasvupind Eestis on viimastel aastatel mitmekordistunud: ajavahemikul 2005 kuni 2009 oli see 5 tuhande hektari piires aastas ning 2015. aastaks oli see kasvanud juba 31,3 tuh hektarile, millelt koristati 86 200 t teri, mis andis saagikuseks 2,7 t/ha.

 

 

Hernesortidest soovitatakse tänavu kasvatada kollast hernest.
Hernesortidest soovitatakse tänavu kasvatada kollast hernest.

Hernes. Hernest on meil läbi ajaloo ikka ja jälle, rohkem ja vähem, edukalt põldudel kasvatatud. Populaarsust on suurendanud uued seisukindlamad poollehetud ja lehetud sordid, mis ei kasva väga kõrgeks ja valmivad ühtlaselt. Suurimaks probleemiks ja ka riskiks on jäänud ikkagi see, et saaks hernest kombainiga koristada ka ebasoodsate vihmaste ilmastikutingimustega sügisel. Isegi kõige parima seisukindlusega sordid kipuvad pärast kaunade täitumist lamanduma. Samas see lamandumine toimub taoliselt, et taimik vajub saagi raskuse tõttu madalamaks. Nii, et jääb teatud õhuvahe mulla ja taimiku vahele, vähemalt mingiks perioodiks ning ka vihmade järgselt on saak veel kombainitav. 
Võrdluseks vanemad sordid lamandusid nagu rullitult vastu mullapinda, ajasid otsa ülespoole ja õitsesid ladvast lõputult edasi.

Kui võrrelda hernest ja põlduba, siis hernes on enamlevinud kultuur ning ka selle sordiaretusega on kogu maailmas enam tegeletud kui põldoa aretusega. Sordiaretajad on aga teinud suuremat tööd eelkõige lõunapoolsemate piirkondade nõudluse järgi, kus koristusaegsed ilmastikutingimused on tunduvalt kuivemad.

Kindlasti on suurenenud Eestis herne ja põldoa kasvupind pindalatoetuste tõttu, mis näevad ette liblikõieliste kasvatamise kohustust. Piimatootjad saavad selle protsendi täis ristikuga, teraviljakasvatajatel jääb üle vaid hernest või põlduba kasvatada. 
Herne suurem levik on seotud mitmete põhjustega: üks olulisemaid on see, et ta talub paremini keemilist umbrohutõrjet. Võimalik on kasutada suhteliselt odavaid vanu tuntud herbitsiide. Näiteks MCPA. Kui mitmeaastased ja raskestitõrjutavad umbrohud on eelnevalt hävitatud, siis piisab ka väikesest preparaadi kogusest, et põld puhtaks saada. Teine eelis on suhteliselt väiksem haiguste surve võrreldes põldoaga. Ning kindlasti ka meie kliimasse sobilike sortide laiem valik.

Asudes midagi põllul kasvatama, peab kindlasti eelnevalt kogu tehnoloogia põhjalikult läbi mõtlema ja seda eelkõige taoliselt, et saak ikka võimalikult tulukalt maha müüa. Kui toiduks müüdava herne hind võib olla kuni 70 EUR/t kõrgem kui söödahernel, siis tasub agrotehnikaga teha nii mõndagi, et see just toiduklassi läheks. Söödaks liigitub see saak, mis on kollane ja roheline herne segu, sees on poolikud, katkised ning haigustunnustega terad. Toiduks on võimalik müüa ka rohelist hernest kuid kogused on minimaalsed. 
Põlduba. Põldoa kasvatamisel on kaks suuremat probleemi: umbrohutõrje on keerukam ja kallim ning haiguste surve on suurem. Näiteks ðokolaadilaiksus on üks spetsiifiline oa seenhaigus, mis võib täielikult saagist ilma jätta. 
Kuna põlduba on suhteliselt vähelevinud kultuur, siis on ka sordiaretajad sellega vähem vaeva näinud ning eriti meile põhjamaa tingimustesse sobivaid sorte on veel vähe. Tavaliselt on Lääne-Euroopas sobilike sortide kasvuaeg meie jaoks liialt pikk. Piltlikult võib öelda, et ladvast taim veel õitseb ja alumised kaunad juba valmis. Tihti juhtub, et koristusaeg saabub alles septembris - oktoobris, kui on väga raske leida kombainimiseks sobivat kuiva perioodi. 
Pehmema talvega maades kasvatatakse ka taliuba, mida saab koristada juba augustikuus. 
Nõukogude Liidu ajal püüti põlduba ka silokultuurina kasvatada. Kuid saatuslikuks sai sobivate herbitsiidide ja fungitsiidide puudus. Nüüd on need küll olemas, kuid teevad kasvatamise kallimaks kui herne puhul. 
Põldoa suurimaks eeliseks on aga muidugi see, et ta ei lamandu ka kõige vihmasemal sügisel ning on ikkagi kombainitav.

Teraviljaga võrreldes on liblikõieliste seemnete kuivatus keerukam. Terad on suured ja kõrge niiskusesisaldusega teri ei tohi liialt kiiresti kuivatada.

Tänavu kasvatatakse põlduba vähem, kui eelmisel aastal.
Tänavu kasvatatakse põlduba vähem, kui eelmisel aastal.

Põldoa kasvatamine sellel aastal arvatavasti Eestis väheneb, kuna eelmisel aastal paljud seda väga jõuliselt propageerisid ning väheste kogemuste tõttu juhtus mitmeid ebaõnnestumist. Pikas ajaperspektiivis põldoa kasvatamine aga kindlasti suureneb. Eelmine hooaeg oli ka põldoa kasvuks veidi vähese sooja hulgaga ning kasvatajatel puudusid piisavad kogemused. Edukaks uute kultuuride levikuks peavad kindlasti põldoa levikuga kaasa tulema ka selle sordiaretajad, nii nagu on toimunud areng talirapsi levikus.
Suurim muutus põldoa müügis on sellel aastal erinevus sööda ja toidu põldoa hinnas. Eelmistel aastatel hinnavahet ei olnud, kuid kuna väga palju oli haigustest laigulisi teri, mis toiduks ei sobinud, siis nüüd hakatakse hinnas vahet tegema.

Milline hernes või uba on söögiks ja milline söödaks, see on tihti traditsioonide ja harjumuste küsimus. Näiteks meil peetakse lilla õiega hernest üldjuhul söödaherneks. Meie naabrid lätlased peavad aga oma lipuvärvi õiega hernest kõige paremaks söögiherneks ning keedavad seda soolvees õlle kõrvale nagu meie pakume põlduba.

Liblikõielistel taimedel on põllukultuuride hulgas unikaalne õhulämmastiku sidumise võime. Kui taoline võime kunagi ka kõrrelistele taimedele üle kantakse, siis selle teostajale oleks Nobeli preemia tagatud. Kunagi see GMO võtetega kindlasti ka teoks saab.

Lisainfo pulsede kohta:
http://www.fao.org/pulses-2016/en
http://pulses.org

Margus Ameerikas
arendusdirektor
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised