Karusloomakasvatus aitab luua uusi töökohti ja tugevdab eduka ekspordiga Eesti majandust

Karusloomakasvatus aitab luua uusi töökohti
Karusloomakasvatus aitab luua uusi töökohti

Karuloomakasvatus on Eestis viimastel aastatel kasvanud, sest Eestis on karusloomakasvatuseks väga head looduslikud eeldused.

Karusloomakasvatused aitavad väärindada muidu suures osas kasutult utiliseerimisele minevaid liha- ja kalatööstuse jäätmeid.

„Lisaks sellele, et karusloomakasvatus pakub inimestele maapiirkondades tööd ja annab Eesti majandusele arvestatavat eksporditulu, on karusloomakasvatus põllumajandusharu, mis kasutab ära ka meie liha- ja kalatööstuste mittestandardse ja väheväärtuslikku toidutoorme ning jäätmed,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Maaülikooli uuringust selgub, et 2014. aastal tarnisid Eesti kala- ja lihatööstused karusloomakasvatustele 972 tonni kala ja kalajäätmeid, 4084 tonni kanajäätmeid ja 603 tonni lihatööstuse jääke. Karusloomade söödaks kulus lisaks 943 tonni teravilja.

„Toidutööstuse jääkide tarbijana on karusloomakasvatus üks toidutootmise väärtuslik sidusharu, mis aitab ära kasutada muidu kulukaid jäätmeid. Näiteks karusloomakasvatuses kasutatavate kana- ja lihajäätmete hulk on võrreldav loomsete jäätmete käitlemise tehases Vireen utiliseeritavate lihatööstuste kõrvalsaaduste kogusega. Seega on karusloomakasvatus oluline nii keskkonnahoiu ja ressursitõhususe kui tarbijatele kujuneva liha- ja kalatoodete lõpphinna seisukohalt,“ lisas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul kasvatatakse Eesti farmides rebaseid, minke ja tšintšiljasid, kuid võrreldes naaberriikide ja reaalse võimekusega võiks seda teha märksa suuremas mahus. Eestis on terve rida piirkondi, kus just karusloomakasvatus suudaks luua uusi töökohti ja aitaks suurendada Eesti majanduskasvuks vajalikku eksporti. Eesti karusloomafarmide töötajate keskmine töötasu ületab riigi keskmist kuni 1,5 kordselt. Sektori edasiseks arenguks on vaja riigi selget poliitilist toetust, et tõsta tootjate kindlustunnet tuleviku suhtes.

Mõistagi peavad tegutsevad karusloomakasvatused vastama kehtestatud keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. Viimastel aastatel on loomade pidamise tingimused farmides paranenud. 2014. ja 2015. aastal ei ole Veterinaar- ja Toiduamet tuvastanud üheski karusloomafarmis loomakaitset ja looma tervist puudutavaid puudusi.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi. Maaülikooli uuringust selgub, et Kopenhaageni  oksjonil müüs 2015. aastal tšintšiljanahku 42 Eesti farmi. 2015. aastal oli Eesti karusloomakasvatustes kokku ca 44 000 põhikarja looma ja ca 131 000 nahalooma. Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv ligi kuus korda kasvanud. Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised