Viira talu tõi tatrakasvatuse taas ausse

Viira talu tõi tatrakasvatuse taas ausse
Viira talu tõi tatrakasvatuse taas ausse

Baltic Agro maheseminaril jagas Viira talu peremees Virgo Mihkelsoo kahekümne aasta jooksul kogutud teadmisi tatrakasvatusest.

Nende talu tatrakasvatus sai alguse soovist saada head mett ja parim pidi peremehe sõnul olema just tatramesi. Nii külvati oma esimesed põllud. 

Pea 20 aastat tagasi alustati tundmatu sordiga, mis oli pärit Rootsist. "Sordi kohta ei oska ma midagi öelda, seemne saime toona rootslastelt. Aga see on ennast igati õigustanud ja kasvatame seda siiani. Tegu on hilise sordiga, taimed on meetrijagu kõrged," ütles Mihkelsoo ja arvas naljatades, et nüüd peale neid aastaid võib seda sorti juba Viira talu sordiks kutsuda küll. Igal juhul soovitas ta kasvatada kõrgema kasvuga sorte, sest need hargnevad rohkem, tekib rohkem külgvõrseid ja seega ka saak on suurem.

Vähenõudlik kultuur. Mihkelsoo sõnul on tatar väga leplik kultuur ja vääriks kindlasti kasvatamist. Nende talu eripäraks on maheviljelus. See aga tähendab, et eriti palju tuleb tegeleda umbrohtude mehaanilise tõrjega ja seega on agrotehnika veidi erinev tavalisest teraviljakasvatusest. Seepärast on ka külvikord selliselt paika pandud, et enne tatrakülvi on alati must kesa. "Külvikorras on mul esmalt näiteks mesikas, ristik, siis kas talinisu või talirukis, seejärel must kesa ja siis tatar. Tatart kasvatan 2 aastat järjest, kuigi siis on teisel aastal saak veerandi võrra väiksem," rääkis Mihkelsoo. "Eelviljaks ei soovita ma kaera."

Saaki saab alati. Tatra saagikuseks on peremees saanud maksimaalselt 2,5 tonni hektarilt. "Üldiselt on tatar selline lollikindel kultuur, et kui sa ka mitte midagi põllul ei tee, siis 500 kilo hektarilt saad ikka. Minu parim saak on 2,5 tonni hektarilt. Ideaal oleks 3 tonni saada. Venemaal on keskmine tatrasaak 440 kilo hektarilt. Muidu on aga Venemaa, Poola ja Ukraina maailmas suurimad tatratootjad. Ja neis maades on harjutud ka enam tatart tarbima," ütles ta ja lisas, et seega on tatar igati meie kliimasse sobiva kultuuriga.

Tegelikult on tatrakasvatusel muidugi palju eripärasid võrreldes tavaliste teraviljade kasvatamisega. "Tatar tahab saada niiskust. Kui ei ole niiskust, siis ei kasva taim kõrgeks ja kõrvalvõsud ei arene ja saaki ei tule. Tahab ka päikest. Näiteks kui külvata külviread lõunast põhja, siis kasvab saagikus 30 %," tõi näite Mihkelsoo.

Kuidas saada tatrast suuri saake?

Mahepõllumajanduses on väga oluline korralik maa ettevalmistamine külviks. Sügisel tuleks teha kõrrekoorimist, keskmiselt 10 cm sügavuselt. Nii hävineb umbrohi paremini. Kevadel, kui umbrohi on juba tärganud ja põllud rohelised, siis tehakse kuni 30 cm sügavuselt künd. Orgaanilist väetist tuleks anda kuni 20 tonni hektarile. Siis tehakse tasanduskultiveerimist koos äketega, nii, et mullale tekib kohev kiht. Nii saab vähendada veekadusid mullast. Edaspidi uuesti kultiveerida sügavusel 10-12 cm, et umbrohi hakkaks paremini kasvama. Nädala-pooleteise pärast tuleks uuesti kultiveerida koos äketega. Viimane kord kultiveerida maad sügavusega 5-7 cm, kas 1-2 päeva enne või kohe külvamise päeval.

Külviaeg hilisem kui teistel teraviljadel. Külvama peab tatart keskmiselt 5-6 cm sügavusele. Seeme peab olema kindlasti läbimõõdus 4 mm. Külvisenorm on kuni 90 kilo hektarile, Viira talus külvatakse 70 kg hektarile, sest siis on taimel rohkem ruumi võrsumiseks. Peale külvi on soovitav põld rulliga üle käia.
Külvi aega valides tuleb kindlasti arvestada sellega, et tatar kardab öökülma. Kui temperatuur on üle 10 kraadi plussis, siis idaneb tatar umbes 3-5 päevaga ja 8-10 päeva pärast on näha juba kahe lehega tõusmeid. Õitsema hakkab tatar 20-28 päeva peale tärkamist, veidi hiljem õitsevad nooremad kõrvalvõsud. Tatar on ses mõttes omamoodi kultuur, et see õitseb kuni saagi koristuseni ehk põld on kogu suve ja sügiselgi õites. Seetõttu on saagis nii valminud, kui poolvalminud ja rohelised terad. Esimestest õitest hakkavad kohe moodustuma terad, viimased terad aga valmimivad isegi 25-30 päeva peale õitsemise algust ehk keskmiselt kestab terade valmimine 30 päeva.
Üks suur pluss tatrakasvatuses on ka see, et kuna külv on kevadel hilisem, siis on ka koristus peale teisi teraviljasid. Taime lehed on selleks ajaks enamasti kuivanud ja umbrohi ka.
Mihkelsoo sõnul on hea koristada isegi peale esimesi öökülmi. "Tatar kannatab hästi nii tuuli kui raju ilma ja ei pudene. Ka soovitan ma koristada saaki õhtupoole, sest tatar ei pudene nii palju, kui õhus on niiskust rohkem."

Suur töö on seemne puhastus. Enne kuivatamist tuleks saak lasta läbi eelpuhasti, et eraldada umbrohuseemned ja poolvalminud terad. Kuivatada on vaja 13-13,5 % niiskuse sisaldumiseni. Viira talu tatart hoitakse hästi õhustatud ruumis, suurtes kottides. Soovitavalt on kottide all mingi alus, et sealt õhk läbi käiks, näiteks nn euroalus. "Nii saab tatart säilitada aastaid. Hea säilivuse tagab ka see, et tatras on palju rasvu, mis ei lase teral rikneda," ütles Mihkelsoo.

MIS ON MIS

Viira talust on välja kasvanud ettevõte RemedyWay, mis koondab enda alla erinevaid tervisetooteid puhtast Eesti loodusest. Ettevõte on loodud Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo üle 20 aastase töö tulemuste propageerimiseks.
Peale tatrakasvatuse ja sellest erinevate toodete valmistamise, panustab pere tatra propageerimisse läbi erinevate infopäevade, seminaride ja trükiste.
TUNNUSTUS: RemedyWay OÜ pälvis konkursil "Parim mahetootja 2015" ja "Parim mahetoode 2015" Maaeluministeeriumi tänukirja tunnustusega Eesti tatra väärindamise ja kvaliteetsete toodete turuletoomise ning tatra propageerimise eest.
RemedyWay OÜs oli 2014. aastal 4 töötajat. Müügitulu 2014. aastal oli 154 712 eurot.

 

HEA TEADA: Mesilased kuuluvad tatrakasvatuse juurde. Ideaalis võiks olla arvestusega 2 mesilasperet ühe tatrapõllu hektari kohta. Aga mida rohkem, seda parem. Taru optimaalne kaugus põllust võiks olla 0,5 km.

FAKT: Tatar on vähenõudlik kultuur ja ei vaja palju väetist ehk ideaalne mahekultuurina. Tatra taimel on endal võime omastada mullast tunduvalt rohkem toitaineid, tänu oma juurtele. Nii omandab taim 3 korda rohkem kaaliumi, 2 korda rohkem fosforit ja 5 korda rohkem naatriumi, kui teised teraviljad.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised