Seireandmed: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad n
Seireandmed: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Maaülikooli Mahekeskuse korraldatud seminaril "Elukeskkonna ja toidu kvaliteet" tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta.

Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud - leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk. "Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmetes kaevudes (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele," sõnas Leisk. Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur, üle 5mg/l, mis on samuti muret tekitav.

2015. aastal seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varasemalt on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke.
Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja 7 punktist glüfosaadi laguprodukt APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.
Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel on mullas hakanud suurenema fungitsiidide jääkide hulk ning jätkuvalt esineb selliseid pestitsiide, mida ammu enam ei kasutata. Näiteks insektitsiid DDT, mis keelati Eestis juba 1968. aastal, ja umbrohutõrjevahend trifluraliin.

80 ettevõttes tehtud uuringus ei leitud 2015. aastal ühtki jääkideta mullaproovi. Pestitsiidid kanduvad väikestes kogustes mullast taimedesse ja edasi söödaga loomadesse ning ikka leitakse DDT ka loomsetest saadustest, nt kanamunadest. Linnulihast leiti insektitsiidi kõrval ka taimehaiguste tõrjevahendi Vinclozolini ja seda üle lubatud piirnormi. Mees avastati mesilastele ohtliku neonikotinoidse putukamürgi Thiacloprid jääke.

Merike Toome Põllumajandusuuringute Keskusest andis täpsema ülevaate taimekaitsevahendite jääkidest taimsetest saadusest, millest võeti 292 proovi, neist 173 Eesti toidust.
"Eesti toidus leiti kõige enam jääke ühest maasika proovist, kokku 4 erinevat jääki. Ühest kurgiproovist ja kahest maasikaproovist leiti 3 erineva fungitsiidi jääki. Importoodetest sisaldas kõige rohkem jääke viinamari - kõigist 15st proovist leiti jääke, kõige rohkem oli ühes proovis 8 erinevat jääki ning ühte neist üle piirnormi. Ka banaanid olid valdavalt jääkidega. Mitme erineva pestitsiidi jääke avastati baklaþaanist, banaanidest, paprikast, hernest ja apelsinimahlast," rääkis Toome.
"Seminaril tõdeti, et taimekaitsevahendite kasutus on tõusutrendis ja see kajastub nii keskkonnas kui ka toidus. Kestlikuks põllumajandustootmiseks ja inimeste tervise tarvis on vaja rakendada loodushoidlikke tehnoloogiaid ning keemiline taimekaitse peaks jääma äärmise hädaohu relvaks," sõnas seminari korraldaja emeriitprofessor Anne Luik.

TASUB TEADA
Pestitsiide kasutamisest üldiselt
OECD andmetel kasvas 2000-2010 pestitsiidide kasutamineTðiilis (16,2%), Eestis (8,0%), Soomes (3,9%), Ungaris (6,7%), Islandil (4,6%), Mehhikos (0,7%), Uus-Meremaal (5,8%), Hispaanias (2,8%) ja Türgis (4,7%).
Pestitsiidide müük ei näita alati kasutamist põllumajanduses - kasutamine ka mujal, näiteks teehooldus, golfiväljakud, metsandus.
Tegelikult puudub Eestis adekvaatne ülevaade pestitsiidide kasutamise kohta tervikuna, samuti puudub täpne ülevaade kui palju pestitsiide kasutatakse mittepõllumajandussektoris.

NUMBER
2014. aastal pritsiti glüfosaatidega 14% ÜPT ettevõtete ja 8% KSM seire all olevast põllumajandusmaast. Pestitsiididega pritsitud pinnast moodustas glüfosaatidega pritsitud pind ÜPT puhul 19% ja KSM puhul 14%.

Eestis on 331 põllumassiivi, kus on kõrvuti tavapõld ja mahepõld. Kõrge risk.

Allikas: Priit Penu ettekanne "Pestitsiidijäägid põllumuldades 2014-15" EMU Mahekeskuse seminaril.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised