Soomlaste lama kukutab meil hobuste hindu

Soomlaste lama kukutab meil hobuste hindu
Soomlaste lama kukutab meil hobuste hindu

Eestist ostavad hobuseid enim soomlased. Hindu langetab praegu nii Soome majanduslangus kui põhjanaabrite seas leviv komme eelistada Läti ja Leedu odavamaid loomi.

Alternatiivse tulu saamiseks õpetavad hobusekasvatajad ratsutamist või tegutsevad näiteks kultuuriturismi sfääris.

Kui Hiiumaal asuva OÜ Tihuse turismitalu peremees Martin Kivisool 1992. aastal FIE-na tegevust alustas, oli tal 31 hobust, sealhulgas 16 puhast Eesti tõugu mära, mis moodustas tolleaegsest märade hulgast riigis 16 protsenti.

Kuna ettevõtte algusaegadel ehk vahetult peale iseseisvumist ei olnud teada, millised on välismaised nõuded ja eelistused hobustele, panustati ka araabia tõugu hobuste kasvatamisele. "Mul oli üks puhast verd araabia täkk ja kuuendiku karjast moodustasid veerandverelised araablased,” meenutas Kivisoo.
Praeguseks on kõik araabia verd hobused maha müüdud, sest Eesti oma tõuaretus on piisavalt tasemel. Turismivaldkonnas kasutamiseks on eesti hobune stabiilsem, märkis Kivisoo. "Oleme temperamendi ja iseloomu aretamisega nii kaugele jõudnud, et eesti hobune on kaasajal turismis laitmatu,” nentis ta.
Praegu on Kivisool 240 eesti hobust. Olgugi, et 2013. aastal oli Tihuse hobuste arv veel 316 ning kolme aasta jooksul on paljud loomad leidnud uue peremehe, on tema talus siiski üks Baltimaade suurimaid hobusekasvatusi.
Talu põhiväljundiks on suvine turism. Talvel tegelevad ratsasaatjad noorhobuste õpetamisega. "Meil on vaja varssasid ja järelkasvu selleks, et parimad hobused jääksid endale tõuaretusse ja turismi. Ülejäänud hobused lähevad müüki," märkis Kivisoo, kelle sõnul hobuste praegune hea tase ei sarnane enam millegi poolest 1992. aasta omaga.

Soome majanduslangus viib müügihinnad alla
Kiviloo sõnul on hobuseid müüdud nii Lätti, Saksamaale kui Norrasse. Põhiosa ostjatest moodustavad siiski soomlased, Soomes on eraldi tegev ka Eesti Hobusekasvatajate Selts, kuhu on koondatud Eestist Soome müüdud hobused. Kivisoo sõnul tehakse organisatsiooniga tihedat koostööd.
"Suur osa meie turistidest on soomlased. Üks meie väljund ongi see, et kui hobune meeldib külastajale, on tal võimalik loom ära osta,” märkis Kivisoo. Paraku on Kivisoo sõnul seoses Soome majanduslangusega oluliselt langenud ka Eesti hobuste hinnad.

OÜ Heimtali Hobusekasvandus on sajapealise hobusekarjaga üks Eesti suuremaid sporthobuste kasvatajaid. Põhiliselt trakeeni tõugu sporthobuste kõrval on esindatud ka puhtatõulised eesti hobused, tori hobused ja ðetlandi ponid. Ettevõtte juhataja Peep Puna sõnul, kuigi Eesti hobuste kvaliteet on parem kui teistes Balti riikides, meelitab soodne hind soomlased Lätti-Leetu. "Sealsed karjad on tavaliselt 300 hobuse ringis, samas kui meie kari siin koosneb sajast loomast. Pealegi on otsekontakte välisostjatega keeruline leida,” nentis Puna.
Puna sõnul on Lätis ja Leedus võrreldes Eestiga ka märksa suurem valik. Heimtali tänavune koostööpartner Nemunas on näiteks riiklik kasvandus, mille toetusskeemid siinsetega võrreldes hoopis teised.

OÜ Tori Hobusekasvandus juhatuse liikme Imre Samsi sõnul on nende karjas kokku ca 70 looma - 34 mära, kolm täkku ja ülejäänud noorhobused, kes mõeldud müügiks.
Ka Samsi sõnul mõjutab meie hobuste müüki see, et soomlased on hakanud hobuseid ostma rohkem Lätist ja Leedust.

Tipptehing 30 000 euroga
Keskmisest hinnast hobuste puhul rääkida ei saa. Kivisoo sõnul on hobuseid müüdud nii kolme ja poole tuhande euro eest, aga ette on tulnud ka vaid 1500euroseid tehinguid.
Samsi sõnul on loomi müüdud tuhande euroga, samas kasvatuse suurim müügitehing oli 30 000 eurot. "Üldine seisukoht on, et hobuse hind ei tohiks olla alla 2000 euro,” märkis Kivisoo.
Oluline on tema sõnul seejuures märkida, et Eurooa Liidus kehtiva kokkuleppe kohaselt käibemaksukohustus ekspordihobustele ei laiene ja kui müük toimub välisriiki, siis selle pealt riik käibemaksu ei arvesta.
Puna lootused olukorra parandamisel on hobusekasvatajaid koondaval Eesti Hobumajanduse Liidul, kes võimusfääridele mõjutades saaks midagi muuta. "Hobuseid tuuakse küll sisse, kuid müüakse üha vähem. Seetõttu hobuste arv kasvab, ent hinnad püsivad stabiilsed või langustrendis," märkis ta.
Puna sõnul iseloomustab sektorit väike tulu ja suur riskitase. "Mistõttu on kohalik hobusekasvatus pigem kulukas hobi, kui reaalne äri,” sõnas Puna. Lisasissetulekuteks rendib Heimtali peremees hobuseid ka välja. Samuti üüritakse boksikohti, õpetatakse ratsutamist ning hallatakse laste spordisektsiooni.

Kõik loomad aretatakse ise. "Harvemal juhul ostame väljastpoolt täkkusid või spermat, selleks aastaks on näiteks kokkulepe Leedu Nemunase hobukasvandusega,” märkis Puna.
Ka Tori Hobusekasvandus aretab hobused üldjuhul ise. "Oleme aretusloomi ka sisse ostnud, näiteks holsteini täkke Saksamaalt," märkis Sams. Viimane suurem tehing oli kuus aastat tagasi - kuna täkku saab kasutada 15-20 aastat, on see pikaajaline investeering.


KOMMENTAAR
Sporthobuse valikul määrab hinna ja kvaliteedi suhe 
Siim Nõmmoja, Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär

Tänapäeval on sportlase jaoks aina olulisem hobuse sooritusvõime, mitte tõug. Takistussõidu hobusel näiteks hüppevõime, koolisõidul vaba liikumine, kestvusratsutamises vastupidavus ja taastumisvõime. Seetõttu ostetakse hobuseid kõikjalt üle Euroopa.
Ostuargumendiks on hinna ja kvaliteedi suhe. Elukutselised sportlased kasvatavad ka ise sporthobuseid ja tegelevad teatud määral nende müügiga. Eesmärk on leida parim hobune, kellega võiks olümpiale jõuda.
Ratsaliit näeb aretajatega kootöö võimalusi eeskätt möödunud aastal loodud Eesti Hobumajanduse Liidu kaudu, mis peaks olema kõikide juhtivate hobusekasvatuste katusorganisatsioon ja kus kujundatakse hobumajanduse küsimustes ühtne seisukoht, millega avaliku sektori juures läbi rääkida. Esimesed tegevused on töös ja aasta lõpp peaks tooma ka reaalsed tulemused.
Suuri investeeringuid infrastruktuuri me ei planeeri. Küll aga oleme huvitatud, et Eestisse tekiks rohkem kaasaegseid, uute maneeþide ja ratsaväljakutega võistluskeskusi. Hetkel on nende järele karjuv vajadus ja nõudlus.
Ratsasport on arenev spordiala ning meie hobumajandus arenev sektor, mis on seni maaelu üks vähekasutatud potentsiaale.

HOBUSTE MÜÜK

Hobuste hinnad jäävad vahemikku 1000-30 000 eurot, olenevalt loomast. Tavaks peetakse, et normaalse looma hind ei tohiks jääda alla 2000 euro.
Eesti hobuste peamisteks ostjateks on soomlased, vähemal määral hollandlased, sakslased ja teised.

Lennart Käämer
Äripäeva kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised