Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline on Mortellaro haiguse ehk digitaalse dermatiidi esinemissagedus noorkarjas? Mida saavad piimakarjakasvatajad teha selleks, et sõratervis nende karjas oleks parem? Alljärgnevalt kirjeldab veterinaararst ja sõratervise keskuse spetsialist Jan Lievaart (Holland) Mortellaro haiguse leviku riskitegureid noorkarjas.'e nakkusega, mis põhjustab kõrget somaatiliste rakkude arvu ja kliinilist udarapõletikku. "Tegelikkus on see, et kui need haigustekitajad kord juba karjas on, siis päriselt neist vabaneda enam võimalik ei ole. Parim, mida teha saab, on hoida haiguse levikut kontrolli all nii hästi kui võimalik," on Jan Lievaart veendunud. Selleks, et olukorda kontrollida, tuleks sarnaselt Staph. aureus'ega ka Mortellarot hakata ravima nii kiiresti kui võimalik.t.

Kujutlege, et lõpuks ometi olete valmis saanud uue lauda, kus on piisavalt valgust, ruumi, hea mikrokliima ja isegi madratsid lehmadele. Võiks ju arvata, et mõne aja jooksul hakkab sellises laudas loomadel sõratervis paranema. Jan Lievaarti sõnul see aga alati nii ei ole, sest kui noorkarja sõraprobleeme käsile ei võeta, siis liiguvad needsamad probleemid loomadega koos noorkarjast lüpsikarja ning siis on loomapidaja juba tõsiselt hädas.Haigus levib sõnnikuga

Farmis moodustab just noorkari kõige suurema Mortellaro nakkuse "hoidla". Uurimistulemused kinnitavad, et karjades, kus Mortellaro haigus on tuvastatud, on sellega nakatunud ka ~30% noorkarja loomadest. Kuna haigustekitaja on laudakeskkonnas olemas, piisab noorloomade nakatumiseks juba sellest, kui sõnnikuste saabastega minna lüpsikarjalaudast vasikaid talitama. Lisaks sellele võivad 2-aastased mullikad nakatuda juba enne poegimist juhul, kui neid peetakse koos kinnislehmadega.Jan Lievaart võrdleb Mortellarot Staphylococcus aureus

Krooniliselt nakatunud lehmadel, kellel on haigustekitaja tunginud juba nahas sügavale ja kelle päkaservadesse või sõrgatsi alla on tekkinud ümarad moodustised, on Mortellaro haigust peaaegu võimatu ravida ning sellised loomad on karjas üheks suuremaks haigustekitaja levikukoldeks. Lievaart selgitab, et sellised loomad hoiavad Mortellaro tsükli liikumises ka noorkarja hulgas.Hollandlaste vaatlustulemuste kohaselt märgatakse karjas lonkavaid mullikaid alles siis, kui nad on umbes 15 kuud vanad ja on käes aeg neid seemendama hakata.10 protsendil on sõraprobleeme

Noorloomadest on umbes 10 protsendil sõraprobleeme, millest Mortellaro haigus moodustab ligikaudu 40%. Mortellaro puhul kõnnivad mullikad pigem sõraotstel, sest nende sõrad on tundlikud ja normaalne kõnd on loomale valus.Hollandi farmerite seas tehtud küsitlusest selgus, et mitmetes karjades ei ole noorematel kui 15-kuustel mullikatel kunagi kasutatud jalavanni ja 60% piimakarjakasvatajatest ei eemalda sõnnikut noorloomade aedikutest. Lisaks sellele selgus, et sageli paigutatakse lõpptiined mullikad enne poegimist kokku kinnis- või lüpsilehmadega. Kõik nimetatud on aga Mortellaro nakkuse leviku riskiteguriteks.Loe täismahus artiklit edasi Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli kodulehel