Eesti toetab glüfosaadi kasutusloa tähtaja lühendamist

Eesti toetab glüfosaadi kasutusloa tähtaja lühenda
Eesti toetab glüfosaadi kasutusloa tähtaja lühendamist

Eesti toetab 18.-19. mail toimuvaks Euroopa Komisjoni taimede, loomade ja sööda alalise komitee istungiks kavandatud taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaadi heakskiidu pikendamise hääletusel glüfosaadi kasutusloa tähtaja lühendamist 9 aastale ning täiendavaid teadusuuringuid glüfosaadi ohutuse hindamiseks.

„Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutusloa tähtaja pikendamiseks senise 15 aasta asemel üheksaks aastaks, kuna teadus ja tehnoloogia arenevad pidevalt võimaldades üha täpsemaid ohutushinnanguid,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Eesti pooldab kasutusloa lühemat tähtaega, kuna olemasolevad Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri ja Euroopa Toiduohutusameti hinnangud on kohati vastukäivad. Seepärast soovime täiendavate uuringute tegemist. Praegu koostab omapoolset ohutushinnangut Euroopa Kemikaaliamet ja pärast selle hinnangu saamist tuleb glüfosaadi heakskiit uuesti üle vaadata.“

Euroopa Komisjon esitab liikmesriikidele hääletamiseks eelnõu, millega kiidetakse glüfosaat heaks üheksaks aastaks. Eelnõu kohaselt ei tohi aga liikmesriigid lubada turule glüfosaadipõhiseid taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad pindaktiivset ainet talloamiini, millel on täheldatud potentsiaalset negatiivset mõju inimese tervisele.

Eelnõu sissejuhatuses rõhutatakse ühtlasi, et liikmesriigid peavad edendama integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist ning tagama, et glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei kasutataks näiteks avalikes parkides, spordi- ja puhkealadel, kooli- ja lastemänguväljakutel ja tervishoiuasutuste läheduses.

„Toetame komisjoni eelnõus toodud soovitusi. Lähiajal vaatame koostöös Põllumajandusametiga üle võimalused mittepõllumajandusliku kasutuse piiramiseks. Samas kutsume omalt poolt üles kõiki taimekaitsevahendite kasutajaid - nii põllumehi kui hobiaednikke kaaluma taimekaitsevajaduse tekkimisel võimalikke alternatiive ning kasutama keemilisi tõrjevahendeid viimase abinõuna,“ lisas Kevvai.  

Eesti on oma seisukoha kujundamisel tuginenud Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud Euroopa Liidu suunalise poliitika raamdokumendile „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“, mille kohaselt toetab Eesti toiduohutuse, looma- ja taimetervisega seotud riskide hindamisel ja asjakohaste meetmete väljatöötamisel teaduslikult põhjendatud lähenemist. Sellest tulenevalt tugineb Eesti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt glüfosaadi kantserogeenne või genotoksiline mõju inimeste tervisele on ebatõenäoline.

EFSA järeldusi toetab 9.-13. mail 2016 Genfis toimunud ÜRO Põllumajanduse- ja Toiduorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertgruppide ühise kohtumise raport, kus  leitakse, et vähirisk toidu kaudu saadavate glüfosaadijääkide puhul on ebatõenäoline.

Eesti seisukoha kujundamisel on võetud arvesse Maaeluministeeriumis 28. aprillil toimunud arutelu põllumajandussektori ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega ning Riigikogu maaelukomisjonis 7. märtsil ja 9. mail 2016. aastal toimunud arutelusid.

Glüfosaadi ohutust on hinnanud komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa, kelle hinnangule tuginedes on oma teadusliku arvamuse andnud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Oma hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC). Samuti on kujundanud oma seisukoha selles küsimuses Euroopa Parlament.

Liikmesriigid hääletavad glüfosaadi heakskiitmise eelnõu üle 18.–19 mail toimuval Euroopa Komisjoni taimede, loomade, toidu ning sööda alalise komitee (SCPAFF) istungil. Otsus glüfosaadi heakskiidu pikendamise või sellest keeldumise kohta on Euroopa Liidu ülene ning vajab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

TASUB TEADA

  • Euroopa Komisjoni otsus glüfosaadi heakskiitmise kohta hõlmab nii turustamist kui ka kasutamist. Riskide hindamise protsess Euroopa Liidus toimub mitmeastmeliselt. Kõigepealt esitab toimeaine hindajariik oma hindamisaruande, seejärel koostab Euroopa Toiduohutusamet oma riskihinnangu ning Euroopa Komisjon ülevaatusaruande, mille põhjal koostatakse eelnõu toimeaine lubamiseks või keelamiseks.
  • Seejärel hindavad liikmesriigid toote turule lubamiseks konkreetse glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi ohutust, arvestades oma territooriumil valitsevaid keskkonna- või põllumajandustingimusi.
  • Glüfosaadil põhinevaid taimekaitsevahendeid lubavad professionaalseks kasutamiseks praegu kasutada kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki.
  • Sõltuvalt komisjoni tehtud otsusest peab Eestis Põllumajandusamet glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite load pikendama, tagasi võtma või neid muutma.
  • Glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealiste umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberküntavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaaedade reavahedes, mittepõllumajanduslikel aladel, metsanduses, teraviljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rapsi- ja linapõldudel võrmi kollete hävitamiseks.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised