Raimond Strastin: Võtame aiandussektori arengut takistava piduri maha

Raimond Strastin: võtame aiandussektori arengut ta
Raimond Strastin: võtame aiandussektori arengut takistava piduri maha

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin vaatab tagasi 2015. aastale ja selgitab, mis aiandussektoris toimus, mis on suurimaks mureks ja mis võiks olla lahenduseks probleemidele. Aga on ka head. Huvitavat lugemist!

Mõeldes Äripäeva palvel tagasi aiandusaastale 2015 ja Eesti Aiandusliidu tegemistele möödunud aastal, valdavad mind vastandlikud tunded - oli häid asju mis head meelt valmistavad, aga oli ka mitte nii häid asju, mis ei õnnestunud ja mõningaid uusi arenguid, mis väga murelikuks teevad.

Normaalsed saagid. Saagiaasta oli erinevate kultuuride lõikes keskmine või pisut üle selle, nagu tavaliselt taimekasvatuses rääkis kaasa kõikide ettevõtete virtuaalne osanik nimega ILM ja Eesti regioonide suur klimaatiline erinevus aasta lõikes. Avamaal kasvav maasikas ja köögivili sai mõnes regioonis kõvasti kahju, kuid õnneks mitte fataalselt. Oli lõpuks ka saaki, mida realiseerida.

Eelmisel aastal avanesid esimesed MAK-i toetusmeetmed, mis peaksid vähemalt osaliselt leevendama aiandussektori ettevõtete investeeringute nälga. Aastaid kestnud toetuste puudumine sektoris sai läbi ja meetmetele juurdepääs ettevõtetele tagatud. Maaeluministeeriumiga koostööd hindan siinkohal heaks.

Kõik ei ole halvasti. Põllumajanduses ei ole praegu kerged ajad, mitu sektorit on raskustes. Aiandussektori ettevõtted on pidanud aastaid tegutsema vabaturu tingimustes ilma toetusteta ja julgen arvata, et on märksa vähem haavatavad turul toimuvate tavapäraste languste-kõikumiste tõttu.
Seetõttu ei tahaks kaasa minna valitseva kriitilise suhtumisega põllumajanduses, et kõik on halvasti kui meie ettevõtted samapalju toetust ei saa kui kolleegid Kesk-Euroopas. Ka aianduses katmikalal kurki ja tomatit kasvatavad ettevõtted unistavad olukorrast, kus Eesti riik maksaks analoogselt Soomega 1 m2 kasvuhoone pinna kohta 10,5 eurot toetust. Isegi hea naaber Läti tundub atraktiivse kohana, kus katmikalal köögivilja ja maitsetaimi kasvatavad ettevõtted on vabastatud gaasi aktsiisimaksust. Kulud energiakandjatele moodustavad ca 50 % ettevõtte kogukuludest. Aga unistuseks see ilmselt jääbki, kuna riigi rahakott pole piisavalt suur ja EL-iga liitumisel pole tehtud sektori jaoks mõistlikke kokkuleppeid.

Kas toetada või mitte? Olen nõus nendega, kes ütlevad, et toetused on saatanast kuna toetuste maksmisel tavapärane majandusloogika enam ei toimi. Turuosalised muutuvad laisaks ja mugavaks, kui mingil arusaamatul põhjusel raha külvatakse. Paraku oleme olukorras, kus tuleb hundi moodi "karjas kaasa ulguda" ja toetustest osa saada, kuna tegemist ajalooliselt kehtiva EL tavaga. Kui aga raha anda ei tahaks nagu Tõnisson "Kevade" filmis ja kodust ära minna ka ei õnnestu, peab riik sektori arengule kaasa aitama muul moel. Riik peab olema paindlik ja avatud aruteludeks ettevõtjatega, paraku see erinevatel põhjustel ei taha õnnestuda. Miks? Minu arvates seetõttu, et ei osata või ei taheta kuulata ettevõtjaid kes ettevõtluskeskkonna muutusi väga hästi tajuvad. Või siis on otsustaja jäänud eluvõõraks.
Toon näite: Eestis kehtivad kolmandast riigist pärit ajutiselt palgatavale välismaalasele absurdsed tingimused, kus riik on hooajatöölisele kehtestanud palganõude riigi keskmine x 1,24. Meie palve peale ütleb Siseministeeriumi usin ametnik, et valitsus leppis hiljuti kokku riigi keskmise brutopalga maksmise kohustuses. Seisukoht tundub olevat lõplik ja vastuvaidlemist mitte salliv. Otsustajad soovivad arusaamatutel põhjustel maksta lihtsat tööd tegevale välismaalasele keskastme juhi palka ja võtavad oma riigi ettevõtjalt võimaluse ja õiguse konkureerida samadel tingimustel naaberriikidega, kus selliseid piiranguid pole. Millega on Eesti ettevõtja sellise suhtumise ära teeninud?

Valitsus raporteerib optimistlikult edusammudest - meie inimeste elatustase tõuseb, kuna riigi keskmine brutopalk tõuseb jõudsasti. Numbrid näitavadki nii, aga vaadakem ka teist poolt - jõudsalt kasvava riigi keskmise brutopalga alusel arvestatakse iga riiki saabuva välismaalase töötasu, ka hooajatöödele palgatava välismaalase töötasu. Mida kõrgem on Eesti inimese palk, seda raskem on leida maale lihtsamat tööd tegevat inimest kuna ettevõtjale pole jõukohane riigi keskmist palka maksta. Järelikult tuleb sellist tööd teha soovivad inimesed sisse tuua riikidest, kust soovitakse meile tulla.

Ajalugu kordub. Sarnases olukorras oli taasiseseisvunud Eesti riigi algusaastail tänane 45+ generatsioon, kes üliõpilasena Soomes maasikaid korjamas käis. Rabati tööd teha ja tuldi tolle aja kohta korraliku töötasuga tagasi, mõni jõudis isegi suvise teenistuse eest odava auto soetada. Ja kõik olid rahul - töötaja sai palga mis tema riigis oli suur raha ja Soome tööandja sai saagi koristatud. Eestil on aeg saada väljarändajate maast paindliku töösuhtega tööjõu palkajaks maaks, kuhu tahetakse tööle tulla ja kus riik usaldab töösuhte sõlmimisel ettevõtjat. Mõistan neid, kes kuulutavad, et ainuõige lahendus on luua nn. "intelligentseid ja kalleid" töökohti, tuua Eestisse ainult tippspetsialiste. Aga palun arvestada siis veel ühte olulist faktorit, mis sellises olukorras täiesti ootamatult tekib aianduse ja põllumajanduse jaoks laiemalt - kõik need Eestisse saabunud valgekraed tuleb ka ära toita! Reeglina soovivad nad tarbida kohalikku värsket toitu ja tarbida kohalikke teenuseid, on nõus värske ja kvaliteetse toidu eest ka paremat hinda maksma.
Välismaalasele peavad olema tagatud kohaliku inimesega võrdsed tingimused ja võimalused ning ei midagi enamat. Selline põhimõte kehtib enamustes meie naaberriikides, kes on turul meie ettevõtjate konkurendid. Kõrge kuupalga kehtestamine tükitöö tegijale on nõukaaja jäänuk, kus töötaja individuaalset panust ja võimekust ei arvestata. Turumajanduses sellistel alustel kahjuks toimetada ei saa.

Head otsustajad - võtke aiandussektori arengut takistav pidur maha ja te näete järgnevate aastate jooksul toimuvat arenguhüpet! Ettevõtja jaoks ei ole vahet kas otsuse teeb vastutav ametkond, valitsus või parlament - näidake meile, et te ka reaalselt tahate aidata majandust elavdada. Tehke ära!

 

Sibula isevarustuse tase on 20-30%.
Sibula isevarustuse tase on 20-30%.

TASUB TEADA: Aiandussektor numbrites

Võrdlus aasta 2004 vers 2014 

Köögivilja kasvupind Eestis on vähenenud võrreldes 2004. aastat 2014. aastaga 18%, jäädes praegu 3135 hektari kanti. Samas on muutunud tootmine efektiivsemaks, kasvades 24%, 53 603 tonnilt 66 369 tonnile. 
2004/05 vers 2013/14 turustusaastal on heaks näitajaks see, et tarbimine on kasvanud 55%, 84 786 tonnilt 131 280 tonnini. 
Eksport samade aastate võrdluses on kasvanud 70%.

Puu- ja köögivilja isevarustatuse tase

Eesti isevarustatuse tase värskete köögiviljadega 2014. a - 60%, millest varustame: 
80% - 100% - söögipeet, kaalikas, porgand, kapsas 
70% - 80% - kurk
20% - 30% - tomat, sibul

Eesti isevarustatuse tase värskete puuviljade ja marjadega 2014. a - 12%, millest varustame: 
80% - 100% - must sõstar, punane ja valge sõstar, karusmari, vaarikad, maasikad 
20% - 30% - õunad ja pirnid, ploomid 
alla 20% - kirsid, muud puuviljad ja marjad
Allikas: www.agri.ee

TOETUSED AIANDUSETTEVÕTJALE

Millised on MAK 2014-2020 võimalused aiandussektori ettevõtjale?

Inimressurss:
Teadmussiirde meetmes on aiandussektori jaoks ette nähtud eraldiseisev pikaajaline programm.

Teadus- ja arendustegevus:
Koostöö-meetmes on innovatsiooniklastri toetust võimalik saada aiandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonnas.

Ühistegevus:
Aiandussektori puhul on oluline senisest enam kasutada ühistegevuse ja toodangu väärindamise võimalusi - maaelu arengukava pakub selleks mitmeid võimalusi, näiteks läbi kvaliteedikavade, tootjarühmade loomise, lühikese tarneahela jms.

Investeeringud:
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks meetmes saab aiandussektor taotleda toetust liikuva tehnika jaoks (sõltumata ettevõtte suurusest). Samas meetmes on aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel.
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames on aiandussektorile samuti ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, sama eelistus on ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse raames.
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks meetmes on ühistute eelarveümbrikus aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, lisaks on aiandussektorile ette nähtud kõrgem toetusmäär.
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meetmes on viljapuu- ja marjaaedadel ning puukoolidel niisutusinvesteeringutel uusi võimalusi.
Nüüd aiandustootjale ka pindalatoetused
Uue meetmena lisandus maaelu arengukavasse keskkonnasõbraliku aianduse toetus, mille raames toetatakse keskkonnasõbralikku puuvilja- ja marjakasvatust ning köögivilja-, ravimtaime-, maitsetaime- ja maasikakasvatust.

Võrreldes eelmise perioodiga on laiendatud kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse ulatust, lisandunud on terve rida toetatavaid kohalikke põllukultuure ning puuvilja- ja marjasorte.

Uuri lisa PRIA kodulehelt: www.pria.ee

Raimond Strastin
tegevjuht
Eesti Aiandusliit

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised