Madis Kahu: Saakide üle ei saa kurta

Madis Kahu: saakide üle ei saa kurta
Madis Kahu: saakide üle ei saa kurta

Sagro aiandi ees käib praeguse kena kevadilmaga laussagimine. Linna- ja vallarahvas on tulnud ostma lille- ja köögiviljataimi. Valik on suur, taimed terved ja tugevad. Luksuslik lilleamplite valik võtab silme eest kirjuks.

Meie aga uurisime hoopis Sagro ASi tootmisjuhilt Madis Kahult, kuidas on läinud nende ettevõttel 2015. aasta ja millised on tulevikuplaanid.

Sagro kasvatab Tallinna külje all Laagris oma kasvuhoonetes kurki, tomatit ja erinevaid lilletaimi. Avamaal kasvatatakse kartulit, peeti, kapsast, suvikõrvitsast ja vähesel määral pastinaaki. "Kasvatame keskkonnasäästlikult. Külvikordade pärast kasvatame ka teravilja. Nii on meil köögiviljakasvataja kohta seda päris palju, pea-aegu 200 hektarit. Kasvatame kaera ja nisu. Põllud on meil Laagri, Saue ja Hüüru piirkonnas. Saagi müüme kas Baltic Agrole või Scandagrale," ütles Kahu.

Kahu sõnul läks eelmine, 2015. aasta paremini, kui üle-eelmine. Suur abi oli ka päikselisest ilmast, seda siis katmikalade puhul. Avamaal seis nii hea ei olnud, sest kevad ja suvi olid küll päikselised aga jahedad. "Meie äris on suur mõjutaja ilm. Kevade algus oli kena, päikest oli piisavalt. Taimed said õigel ajal külvatud ja päikseline ilm aitas meil ka küttekulusid kokku hoida. Kütame maagaasiga, põhjus on selles, et see on lihtne, süsteem on meil olemas ja nüüd on ka gaasi hind alla läinud," selgitas Kahu. "Suur osa meie kulust on ju eelkõige küte ja tööjõud. Tööjõu saame koostöös koolidega, kes saadavad meie juurde praktikante. Me tahame, et töölised teevad nii nagu me juhendame. Aiandusharidust tõendav paber on hea aga ikka tuleb inimene välja õpetada kohapeal. Praktikandid on tulnud enamasti Kopli Ametikoolist ja Räpina Aianduskoolist. Maaülikoolist pole aga paar aastat keegi käinud. Kas praktikale tulija ka hiljem tööle jääb, on kinni ikka õpilases endas aga oleme leidnud nende hulgast väga tublisid töölisi." 

Head saagid. 2015. aasta saakidega saab samuti rahule jääda. "Õnnestus saagiga saada sellisele tasemele, et saime hakkama. Oli ka tagasilööke. Nii hävis kevadise külmaga meil 4 hektarit kapsast. Jahe ilm ei soosinud avamaa köögiviljakasvatust, suvikõrvits oli kidur. Aga samas kasvas umbrohi  super hästi ja selle tõrjumiseks nägime hullu vaeva," rääkis Kahu.

Investeeringuvajadus suur. Kahu rääkis, et paljugi oleks vaja teha korda ja paremaks. Samas on uue kasvuhoonekompleksi ehitus üüratult kallis. Sestap on jäädud vana remondi juurde. "Igal aastal oleme parandanud kasvuhooneid, teinud korda küttesüsteemi jms. Oleme mõelnud, kas teha uus või rekonstrueerida aga uus on ikka maru kallis ja nii oleme hetkel remontinud seda, mis katki ja parandust vajab," selgitas Kahu.

Samas 2015. aastal tuli siiski investeerida, sest rajati oma teraviljakuivati. "Selle järgi oli suur vajadus, sest sel ajal kui kõik koristavad, siis pole üldjuhul vilja kuhugi panna. Eelmisel aastal ostsime ka kombaini NewHolland."
Praegu aga käib töö uue projekti kallal, milleks on tänapäevase köögiviljahoidla ehitus.

Sagro kurgid tuntud. Kaupluses tunneb Sagro kurgi kohe ära, sest see ei ole kilesse pakitud. Kahu sõnul on nii küll kurgil lühem säilivusaeg aga klient saab olla kindel, et kurk on alati värske. "Kurki on meil tänavu 7000 m2 pikka kurki ja hektar lühikest kurki. Meil on omad sordid välja kujunenud ja neid väga ei muuda. Kasvatame pool-madalas kasvuhoones, kõrge allalaskmismeetodiga kurki. Ka ei kasuta me oma kasvuhoonetes keemilist taimekaitset. Meie kasvuhoonetes toimetavad ainult kasulikud putukad, kes söövad ära kahjulikud putukad, näiteks lestad ja karilased. Ehk tegeleme bioloogilise taimekaitsega."

Küsimusele, kas ei oleks odavam kasutada keemiat, vastas Kahu, et kindlasti on keemia odavam aga kui kurki pritsida, siis ei saa seda korjata 3-4 päeva, selle ajaga on kurk üldjuhul ülekasvanud. "Igal juhul on keemiline tõrje odavam aga meie valik on siiski looduslik lähenemine, kus putukad toimetavad igapäevaselt kasvuhoonetes ja saagiseisakut ei teki nende päevade puhul, kui oleksime keemiat kasutanud ja ei saaks kurke korjata," põhjendas Kahu. "Meie kurk erineb ka seepoolest, et me ei paki kurki kilesse, müüme toodangu lahtisena aga seda tuleb siis kiiremini realiseerida. Enamuse kurgist müüme HORECA-sektorile, kellele selline variant on tunduvalt mugavam."

TASUB TEADA - KASURID

Kahjurite tõrje nende looduslike vaenlaste - kasulike putukate ehk kasuritega.
Bioloogiline taimekaitse on osa keskkonnasõbralikust, samas majanduslikult tasuvast taimekasvatusest.
Bioloogilised taimekaitsevahendid, erinevalt keemilistest, ei hävita taimedele kasulikke mikroorganisme. Nii on võimalik kasvatada parem ja kvaliteetsem saak, suurendada taimekasvatuse tootlikkust ja efektiivsust looduse enda toel.

Allikas: Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised