Põlluinfo: aeg teha umbrohutõrjet ja anda lisaväetist

Põlluinfo: aeg teha umbrohutõrjet ja anda lisaväet
Põlluinfo: aeg teha umbrohutõrjet ja anda lisaväetist

Nädala põlluinfos kirjutab Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk suviviljade ja oa-herne põldude umbrohutõrjest ning lisaväetamisest. Suviviljadel on juba näha ka esimesi tiivulisi lehetäisid, mida nende vastu ette võtta, saate teada, kui loete selle nädala põlluinfot.

Orasheina jt kõrreliste tõrje oas, hernes ja suvirapsis

Kõrreliste tõrjega on õige aeg alustada, kui orashein on 15-20 cm kõrgune ning tuulekaer tärganud, parim on kui tuulekaeral oleks vähemalt 2 lehte. Kuna uba ja hernes külvati varem kui suviraps, on seal ka kõrrelised kasvanud suuremaks.

Tuulekaera probleemi puhul tuleks jälgida, et see oleks tärganud, sest kui tõrje tehakse liiga vara, võib juhtuda, et tuulekaera tuleb uuesti tõrjuda. Üldiselt on kaheidulehelistes kultuurides nagu hernes, uba, raps jne kõrrelisi lihtne tõrjuda. Tõrjeaeg sõltubki eelkõige kõrreliste kasvufaasist.

Lubatud tooted oal, hernel ja rapsil Leopard, Agil 100 EC ja Targa Super. Rapsil on registreeritud lisaks Quick 5% EC ja Pantera.

-          Leopard (raps, hernes, uba, porgand, sibul, küüslauk jt) – kulunorm lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks on 1,5-2,0 l/ha ja orasheinal 2,0-2,5 l/ha.

-          Agil 100 EC - hernel ja oal kulunorm tuulekaera jt lühiealiste umbrohtude tõrjeks on 0,5-1,0 l/ha, orasheinal 1,25-1,5 l/ha. Rapsil vastavalt 0,5-1,0 l/ha ja 0,75-1,5 l/ha.

-          Targa Super - kulunorm tuulekaera jt. lühiealiste umbrohtude tõrjeks on 0,75-1,25 l/ha ja orasheinal jt. pikaealistel kõrrelistel 1,25-2,0 l/ha.

-          Quick 5% EC - kulunorm 1,25 l/ha. Hariliku orasheina suure leviku korral võib uute võrsete ilmumisel olla vajalik järelpritsimine teise herbitsiidiga.

-          Pantera 4 EC - lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks on kulunorm 0,75–1,0 l/ha, orasheinal jt. pikaealistel kõrrelistel 1,25–1,5 l/ha.

Herne ja oa lisaväetamine

Lisaks põhiväetisele, võib anda hernele ka lisaväetist lehtede kaudu, eriti siis kui eelnevalt pole seda piisavalt saanud. Kasvuperioodi algul suur osa toiteainetest läheb hernel just juurte kasvuks ja mügarbakterite moodustamiseks. Juurestiku kasvu ja mügarbakterite elutegevuse suurendamiseks on väga oluline fosfor.

Mikroelementidest on vajalikud mügarbakteritele koobalt ja molübdeen, mis seovad õhust saadavat lämmastikku, aidates reguleerida nende ainevahetust taimedes. Kaaliumi vajadus on eriti suur taimede õitsemise, kaunade täitumise ja terade küpsemise ajal. Nii fosfor kui kaalium suurendavad lisaks taime vastupidavust haigustele. Väga oluline on ka magneesium, lehe kaudu tuleks lisa anda, kui mullas on magneesiumi alla 50 mg/kg kohta, seda saate vaadata oma mullaanalüüside tulemustest. Herne ja oa magneesiumitarve on umbes 20 kg/ha. Boor kiirendab süsivesinike sünteesi, ergutab mügarate arenemist, õite ja seemnete moodustumist. Parim aeg esimeseks leheväetamiseks on siis, kui taimedel on vähemalt 3-5 lehte, lisaks on arenenud köitraod, mille kaudu omastatakse oluline osa väetistest.

Vaata, milliseid väetisi Scandagra Eesti pakub hernele ja oale SIIT.

Suviviljad

Suviviljad kasvavad jõudsalt, kuigi erinevates Eesti piirkondades pole ilmataat piisavalt vihma andnud, ei saa siiski veel olukorda väga põuaseks nimetada. Mullas niiskust jagub, kuigi pealmine mullakiht on kuiv. Paiguti lubati ka sel nädalal vihma, eks paistab kus see maha sajab. Ilmad lähevad jälle soojemaks ning jätkuvalt toimetavad aktiivselt putukad. Suviviljadel on juba näha esimesi tiivulisi lehetäisid. Lehetäid imevad taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest peadest. Lehetäid, eelkõige toominga lehetäid, kannavad edasi ka mõningaid teraviljade viirushaigusi nagu odra kollast kääbusviirust(Barley yellow dwarf luteovirus BYDV). Haiged taimed on põllul kolletena, kasvult viletsamad, klorootiliste lehtedega. Ebasoodsad kasvutingimused nagu põud ja kõrge temperatuur võimendavad haigustunnuste ilmnemist. Saagikadu võib olla 5–11%, kuid on ulatunud ka 20–30%-ni. Toominga-lehetäi on rändav liik. Kevadel, pärast munast koorumist, kahjustavad lehetäi vastsed toominga puhkevaid pungi ja noori lehti, nende vananedes rändavad kõrrelistele kultuuridele. Seetõttu on hea teada, et toomingate kasvamine viljapõllu naabruses soodustab lehetäide arvukust. Kahjustuse suurus sõltub lehetäide arvust taime kohta ja odra arengujärgust. Kui kahjur ilmub odrapõllule enne lipulehe ilmumist, on kahjustus tunduvalt tugevam. Õigustamaks pritsimist, peaks arvukus järjest tõusma või ületama tõenäoliselt tõrjekriteeriumi paari päeva jooksul kontrollimise päevast. Keemilise tõrje vajadus tekib, kui 50–60% produktiivvõrsetest on lehetäide poolt asustatud ja ühel võrsel on 10–15 lehetäid. See võib põhjustada saagikadu 20–25%. Meil on tõrjekriteeriumiks, kui lehetäisid esineb 20-30 % võrsetel. Edukalt saab kasutada kontaktseid insektitsiide nagu Decis Mega, Fastac 50, Karate Zeon, Kaiso 50 EGjt. Kuumade ilmadega asuvad lehetäid mullapinna lähedal või poevad lehtede kinnituskoha vahele peitu. Kindlasti soovitame jälgida lehetäide asukohta ja ilmastikku, mis on omavahel tihedas seoses. Tiheda taimiku korral võib kontaktsete toodete efektiivsus jääda madalaks. Sel juhul tuleb kasutada süsteemseid tooteid nagu Danadim ja Proteus OD ning kontaktse ja fumigantse toimega Pyrinex Supreme’i. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid.

Suviraps

Kuna ilmad on soojad, tuleb jälgida suvirapsi külve. Suviraps on valdavalt idulehtede faasis, varasematel külvidel on juba ka esimesed pärislehed olemas. Maakirbu ründel tehke vajadusel tõrjet kontaktsete toodetega nagu Fastac 50, Karate Zeon, Decis Mega, Kaiso 50 EG jne.

Kes nüüd mullapreparaati ei saanud kuiva tõttu kasutada, saab seda ka peale suvirapsi tärkamist teha. Parem on muidugi, kui vihma ka tuleks, sest niiske mulla kaudu mõjuvad tooted paremini. Kuival mullal jääb mullapreparaatide mõju kehvaks. Tärkamisjärgselt võib kohe kasutada Butisan Kombi’t 2,5 l/ha. Kuni teise pärisleheni on lubatud kasutada toodet Butisan Star, kulunorm 2-2,25 l/ha. Kuni rapsi kolmanda pärisleheni kasutada toodet Fuego Top, kulunorm 1,5-2,0 l/ha. Kuni neljanda rapsi pärisleheni on lubatud tooted Sultan 500 SC, kulunorm 1,5 l/ha ja Butisan Avant, kulunorm 2-2,5 l/ha. Butisan 400 SC on lubatud isegi kuni suvirapsi 8 leheni, kuid soovitame siiski varem teha, kuna umbrohud kasvavad liiga suureks ja efektiivsus umbrohtudele väheneb, kulunorm 1,875 l/ha.

Umbrohud, millel pritsimise ajal on rohkem kui 3-4 pärislehte, alluvad tõrjele halvasti. Väga sooja ja päikesepaistelise ilmaga soovitame mitte pritsida, samuti märgi lehti, sest see võib kahjustada taime lehtedel olevat vahakirmet. Rapsi pritsimine idulehtede faasis ei kahjusta rapsi, seega sel ajal võib julgelt teha.

Lisaks mullaherbitsiididele võib alates rapsi teisest pärislehe faasist (varem oli lubatud rapsi 3-4 pärislehest) kasutada preparaati Lontrel 72 SG. Lontrel 72 SG hävitab paljusid umbrohuliike, nt kesalill, konnatatar, rukkilill, võilill ja põldohakas. Kulunorm 125-165g/ha, kulunormi suurus sõltub umbrohtude intensiivsusest. Kui on aga probleeme virna ja maltsaga, ning kui mullapreparaadi mõju polnud piisav või ei olnud mullas piisavalt niiskust, siis parimaks lahenduseks on preparaat Galera. Toodet on lubatud kasutada alates rapsi teise pärislehe faasist kuni neljanda pärislehe faasini, kasutamise kulunorm 0,3 l/ha (varem kasutamine 3-4 lehe faasist kuni rapsi õienuppude ilmumiseni kulunorm 0,35 l/ha!).

Nii Lontrel 72 SG kui Galera vajavad efektiivseks toimimiseks märgaja lisamist paagisegusse. Normaaltingimustes on tooted vihmakindlad 6 tunni möödumisel pritsimisest.

Ristõieliste umbrohtude probleemi saate lahendada, kui kasutate toodet Salsa. Salsa kasutamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et parim aeg kasutamiseks on umbrohtude idulehe staadiumist kuni 2 lehe staadiumini, põldsinepil on optimaalne kuni 4 leheni. Kui umbrohud on suuremad, siis tuleb kasutada kindlasti kõrgemaid kulunorme nagu 20-25 g/ha. Registreeritud kulunorm 15-25 g/ha. Suvirapsi võib pritsima hakata Salsaga juba siis, kui kultuuril on idulehed. Galera ja Salsa on lubatud kasutada ka suvirüpsil.

Jälgige taliviljade põlde, eelkõige talinisu, tritikalet ja taliotra. Sõltuvalt kasvufaasist on ripslane aktiivselt asustanud taimi. Tõrjeks on sobiv kasutada süsteemseid kahjuritõrje vahendeid.

Tiiu Annuk
agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised