E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul on tegemist esimese hakkepuitu kasutava katlamajaga Eesti piimandustööstuses, mis toob ettevõtte jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu. “Varem sõltusime oma tootmisprotsessis ainult nafta maailmaturuhinnast tulenevast põlevkiviõlist. Näiteks 2014. aasta kõrgete hindadega kulus Järva-Jaani meiereil õli ostmiseks üle miljoni euro aastas, kuid uue katla tarbeks kuluva hakkepuidu ostmiseks kulub meil aastas neli korda vähem,” selgitas Murakas ning lisas, et näiteks eksporditurgudele suunatud piimapulbritootmine on väga energiamahukas protsess. Efektiivsed energeetikalahendused tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ka rahvusvahelistel turgudel.
Lisaks Järva-Jaanis asuvale E-Piima meiereile hakkavad uut küttesüsteemi kasutama ka ligi 300 õpilasega Järva-Jaani Gümnaasium ning kohalik spordihoone, mida kasutab pea kogu vald ehk ligi 2000 inimest. “Lisaks kulude kokkuhoiule tähendab see kohalike jaoks ka puhtamat elukeskkonda, sest varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. DNB finantseeris uut katlamaja 2,5 miljoni euro ulatuses. “Tegu on põhjalikult läbimõeldud finantseeringuga, millel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ettevõttele endale. Vaatamata piimandustööstust viimasel ajal tabanud tagasilöökidele on tähelepanuväärne, et E-Piim on leidnud võimaluse oma konkurentsivõimet suurendada,” ütles DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.
Pikemalt saad lugeda E-Piima tegemistest Äripäeva juuni kuu põllumajanduse erilehes, mis ilmub 16.06.
Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks. Lisaks on Muraka sõnul asjatundjatelt positiivset tähelepanu pälvinud ka kopavaba hakkepuidu hoidla, mis võimaldab kokku hoida kuni kaks eurot megavati kohta. “See on hakkepuiduenergeetikas märkimisväärne osa primaarenergiahinnast,” tõdes Murakas.