Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse probleemile otsitakse lahendust

Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse probleemile ot
Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse probleemile otsitakse lahendust

Keskkonnaminister kutsus esmaspäevaks kokku Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud kalavõrkude silmasuuruse probleemile.

Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhjapool, kus kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügireþiim, kasutatakse kalapüügiks nn selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.

Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. See tähendab, et väljaspool nimetatud ala tohib väiksema kui 60 mm silma suurusega mõrdadega püüda.           

Elektroonilise mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 1. septembril 2009 rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektrooniliselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ning seda ka tehakse. 

Kiiluga ning elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu, st kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 mm. Elektroonilise mõõtjaga mõõtmisel kasutatakse alati ühesugust ja reeglina ka väiksemat jõudu kui käega surudes ehk 10 njuutonit.

„Eelkõige on mõõtmisega oluline välja selgitada, kui suur on võrgusilm vees vabas olekus. Kala jaoks on ükskõik, millise jõuga me maa peal seda võrgusilma suudame mõõtu venitada, aga tema jaoks on tähtis, kas ta mahub püünise silmast läbi või ei mahu. Selles seisneb ka kogu võrgusilma alammõõdu kehtestamise mõte,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministri sõnul on esmaspäevase kohtumise eesmärk leida viis, kuidas olemasolevad püünised võimalikult kiiresti vette tagasi saada ning samal ajal oleksid ka kalavarud kaitstud. „Täna on olukord selline, kus mõrrad on kalapüügieeskirjas kirjeldatud metoodikast tulenevalt kas vales mõõdus või vales püügikohas,“ võttis minister olukorra lühidalt kokku.

Võrgusilmade suuruse kontroll Liivi lahel on Keskkonnainspektsioonil tänavu suurema tähelepanu all.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised