PÕLD PILDIS: Maisi tootmiskatse Põlva Agros

PÕLD PILDIS: Maisi tootmiskatse Põlva Agros
PÕLD PILDIS: Maisi tootmiskatse Põlva Agros

Ka sel hooajal oleme valinud ühe põllu, millel toimuva toome teieni nii pildis kui sõnas. 19. mail sai Põlvamaale, Põlva Agro tootmispõllule, külvatud mais - kuidas see tärkab, mis töid tehakse ja milline tuleb saak, saate lugeda artiklisarjast PÕLD PILDIS.

Mitme ettevõtte koostööna – Syngenta, Yara, Põlva Agro, koostööpartnerina kaasatud ka Scandagra Eesti - katsetatakse seal sel aastal nii erinevaid sorte kui viljelustehnoloogiat.

Ca 5 hektarilisel katsealal on maas kolm Syngenta maisisorti – SY Nordicstar, SY Feeditop ning Drim, võrdlusena ümbritseb neid põllumajandustootja enda viljelustehnoloogiaga kasvatatav SY Nordicstar. Seemnete külvisügavuseks oli 5-6 cm, reavahe 75 cm ning koos külviga läks mulda  YaraMila NPK 7-20-28 350 kg/ha. Võrdlusena, ülejäänud põld sai koos külviga YaraMila NPK 7-12-25 340 kg/ha, ehk katses peaks selguma ka suurema kaaliumi mõju maisi saagile ja selle kvaliteedile. Veidi enne külvi oli kogu põld saanud läga 30 t/ha. Külvitöödel oli abiks Voore Farm Teenused OÜ, kes tegi külviteenust 12-realise Horsch maisikülvikuga.

„Külvid tehti täppiskülvikuga Horsch Maestro 12.75 SW. Tegemist on 12-realise ja 75 cm reavahega täppiskülvikuga, mille füüsiline töölaius on 9 meetrit. Külvikul on tsentraaltäitmine, ehk iga seemendi juures ei ole tavapäraseid “seemnekopsikuid” ja külviku täitmisel läheb seeme ühte punkrisse, väetis teise ja starterväetis kolmandasse. Väetist mahub peale 7000 liitrit ja seemet 2000 liitrit, üldjuhul saab ühe täitmisega külvata 20 hektarit. Külviku ees on John Deere 6215R ratastraktor, mis sõidab RTK täpsusega automaatrooliga ning kasutab ka sektsioonjuhtimist, ehk külvik ise sulgeb ja avab seemendeid vältimaks ülekatet,“ selgitas Voore Farm OÜ arengujuht Henrik Klammer ja lisas, et katselappide külvile kulub rohkem aega, kui lihtsalt tootmispõllule. „Keskeltläbi külvame 60 ha vahetusega st. et ööpäevas 100+ ha. Selle külvikuga oleme külvanud see aasta tublisti üle 1000 ha maisi, kokku külvame suurusjärgus 1800 ha maisi.“

Sordid SY Feeditop (FAO 210), SY Nordicstar (FAO 180-190) ja Drim (FAO 210) on olnud viimastel aastatel katsetes ka Kuusiku katsekeskuses ning põldkatsetes Lääne-Virumaal, kahte viimast on kasvatatud ka tootmispõldudel.

Kuigi SY Feeditop`i täna Eestis veel osta ei saa, on see sort näidanud kohalikes katsetes huvitavaid tulemusi. Kuusiku katsetes oli 2015. aastal kõikide nimetatud sortide keskmine haljasmassisaak 50-60 t/ha, mis on silomaisile igati sobilik. SY Feeditop üllatas lisaks oma oodatust varajasema valmimisega, tõlvikute kuivainesisaldus oli 23%. Samasuguse üllatuse osaliseks saime eelmisel aastal ka Trovadori põllule loodud katsel, kus SY Feeditop oli oodatust paremini arenenud.

SY Nordicstar on sort, mis aretatud spetsiaalselt jahedamatesse, lühema päeva pikkusega piirkondadesse. Sordile on iseloomulikud püstised lehed, mis püüavad paremini päikesevalgust. Tõlvikud arenevad varrel suhteliselt kõrgele (vähem koristuskadusid) ning Syngenta maisisortidele iseloomulikult katavad neid tipuni ulatuvad kattelehed (haigustekitajatel raske tõlvikusse pääseda). Kõik eelpool nimetatud sordid on hea haiguskindlusega, mis on samuti oluline, sest pahknõgi ja fusarioos võivad silo kvaliteeti halvendada.

Maisi saak sõltub kõige enam lämmastikust, seega peab kogu vegetatsiooniperioodi jooksul olema taimedele tagatud piisav lämmastiku kogus. Umbes 30 päeva peale tärkamist hakkab mais tarbima mullas leiduvat lämmastikku, see kestab kuni koristuseni (faas 75-79). Seega pole esimesel 30-l päeval mõtet lämmastikku liiga palju anda, sobiv on 30 kg/N/ha koos külviga või vahetult peale külvi. Järgmine pealtväetamine ongi soovitatav teha ca 30 päeva peale külvi ning et umbrohtusid mitte toita, on mõistlik herbitsiidiga tõrje enne pealtväetamist ära teha. Mõistlik on teha jagatud lämmastikväetamine, arvestades, et pealtväetamist võib teha seni, kuni masinad ei riku taimestikku ning väetamisel ei tohiks graanulid jääda taimede peale, et vältida viimaste kõrvetamist.

Fosforit on vaja enim taimede varases kasvufaasis juurestiku kasvu stimuleerimiseks. Kogu vajamineva fosfori võib ära anda korraga, jaotatud väetamine pole vajalik. Parima fosfori omastamise tagab kombikülv (seemnete ja väetise samaaegne viimine mulda), arvestama peaks 5x5 cm reeglit. Kaaliumi suhtes on mais väga tundlik. Kaalium mõjutab nii maisi saagikust, selle kvaliteeti kui ka kuivaine (tärklise) sisaldust. Enamikel kergetel muldadel kipub kaalium leostuma, seetõttu peab kaalumiga väetamisele maisi puhul erilist tähelepanu pöörama. Sarnaselt lämmastikule algab ka kaaliumi aktiivsem omastamine umbes 30 päeva peale tärkamist ning saavutab oma haripunkti umbes 3 nädala pärast (kasvufaasis 35-55, 3-5. lehe faas).

Läti Põllumajandusülikooli katsekeskuse 2003-2008. aastal läbi viidud uuringute põhjal võib öelda, et iga 10 t/ha (kuivainesisaldus 25%) saagi tootmiseks on vajalik 29 kg/N, 16 kg/P2O5 ning 30 kg/ K2O.

Kunagisest mandri-Eesti esimesest kolhoosist välja kasvanud Põlva Agro kasvatab täna maisi 181 hektaril. Võrreldes 2015. aastaga on maisipind ca 20 ha suurem, et oma karjale vajalikus koguses maisisilo saada. Lisaks kasvatatakse suvi- ja taliteravilju ning rapsi, kokku 1263 hektaril. Ettevõttel on 1100-pealine põhikari, teist sama palju on noorloomi, kelle tarbeks on 830 ha rohumaid.

Jaanika Mirka
Syngenta Eesti

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised