Kantsler Lemetti: minu jaoks on põllumajandus ja laiemalt kõik toidu tootmisega seotud tegevused kogu maaelu südameks

Kantsler Lemetti: minu jaoks on põllumajandus ja l
Kantsler Lemetti: minu jaoks on põllumajandus ja laiemalt kõik toidu tootmisega ...

2. aprillist on maaeluministeeriumi kantsleri ametikohal tööl endine asekantsler Illar Lemetti, kelle eesmärgiks uues ametis on eelkõige paremate konkurentsitingimuste loomine meie põllumeestele, kalandussektorile ja maamajandusele laiemalt ning ka töötlevale tööstusele.

Ametivalik - põllumajandus. Põllumajanduseriala valik oli toona loogiline jätk õpingutele, sest kantsler on pärit maalt ja piisavalt palju maaelu ja -töödega kokku puutunud.
„Olen sündinud Tartumaal Rannus. Käisin seal 8-klassilises koolis, siis Nõo keskkoolis ja pärast sõjaväeteenistust läksin õppima põllumajandust toonasesse EPAsse. Bakalaureuseõpe agronoomia erialal oli sel ajal 4 aastat. Peale bakalaureusekraadi saamist 1993. aastal jätkasin ülikoolis magistrantuuris, erialaks valisin mullateaduse,“ rääkis oma õpingutest Lemetti, kes juba magistrantuuris õppides paralleelselt ka ise ülikoolis õppejõuna tööle hakkas ning omi teadmisi jagas nii mullateaduse kui keskkonnakaitse alal. „Toona oli ülikoolis palju muudatusi. Kui astusin magistrantuuri sain võimaluse asuda tööle ka õppejõuna, õpetasin mullateadust ning ökoloogiat ja keskkonnakaitset. Töötasin ülikoolis 1999 aastani, sealt läksin edasi tööle põllumajandusministeeriumisse, kus olin teaduse, koolituse ja nõuande büroo juhataja.“

Sealt edasi saab öelda, et kantsleri töine karjäär on olnud seotud vaid põllumajandusega.

Alates 2012. aastast on ta olnud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler. Eelnevalt, 2010-2012, oli ta ametis põllumajandusameti peadirektorina, 2005-2009 Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktorina ja enne seda, 2001-2004, Põllumajandusuuringute Keskuse direktor.

Oluline ülikool. Endist EPAt, tänast Maaülikooli, peab Lemetti oluliseks ja mitte vaid kui akadeemilise hariduse andjat. „Pean seda kooli väga oluliseks. Oluline on, et Maaülikool oleks alles ka kümne, kahekümne ja kolmekümne aasta pärast. Kool andis mulle hariduse, hulga teadmisi nii põllumajandusest, keskkonnahoiust kui ka muudest sidusvaldkondadest, eriala ja töö. Kui vaadata elu pideva õppeprotsessina, siis võimalus töötada ülikoolis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktorina andis samuti väga palju, sest need viis aastat olid pidev uute teadmiste ja kogemuste omandamise periood,“ rääkis Lemetti ja lisas, et nagu ikka iga kooliga, siis sealt tulid tema ellu paljud sõbrad ja tänased kolleegid ning koostööpartnerid.

Küsimusele, kas ta on rahul Maaülikooli tasemega ja just praktiliste teadmistega, vastas kantsler, et Maaülikooli tase on hea ja praktiliste oskuste omandamine on muuhulgas ka õppuris endas kinni. Võimalusi praktiliste kogemuste saamiseks peaks meil ju põllumajandussektoris jätkuma. „Kui me vaatame, mis teadmisi annab ülikool ja kellena lõpetaja peaks tööle hakkama, siis on selge, et ülikool annab eelkõige akadeemilisi teadmisi. Aga mitte miski ei keela üliõpilasel olla ise aktiivne, kui ta soovib omandada õppeprogrammis ettenähtust rohkem praktilisi teadmisi ja kogemusi. Kes on huvitatud spetsialiseerumisest ja praktilistest oskustest, sellel on väga suure tõenäosusega võimalik ka sobiv praktikakoht leida. Ülikoolil on ju ka oma praktikasüsteem, aga sellega võimalused ei piirdu. Palju sõltub igast üliõpilasest endast,“ on Lemetti veendunud.

Uurisin, millised eesmärgid ta on endale uues ametis seadnud. „Eesmärgid peavad olema suured, et oleks mille poole pürgida. Raske on välja tuua ühte eesmärki, sest neid on ju ministeeriumil palju, aga üheks suureks eesmärgiks on kindlasti paremate konkurentsitingimuste loomine meie põllumeestele, kalandussektorile ja maamajandusele laiemalt ning ka töötlevale tööstusele. Selle nimel me ju igapäevaselt töötame,“ rääkis ta plaanidest laiemalt ning kutsus põllumehi üles aktiivsele koostööle. „Usun, et mul oli ka eelmistes ametites olles põllumeestega hea koostöö, pidasime palju erinevaid strateegilisi ja tulevikku vaatavaid arutelusid ning oleme otsinud lahendusi praktilistele probleemidele. Pikemalt ette vaadates ootan aktiivset kaasalöömist kõiges selles, mis põllumeestele, aga ka kõigile teistele maaeluministeeriumi vastutusalasse kuuluvatele sektoritele oluline on. Olgu need siis igapäevamured või strateegilised küsimused. Oluline on koostöö, oskus leida üles iga võimalus paremate tulemuste saamiseks.“

Koostöö vajadus tuleb välja kriisiolukorras

Illar Lemetti sõnul ei osanud keegi ette aimata, et praegune kriis, mis eriti valusalt on puudutanud piimandus- ja seakasvatussektorit, nii kaua kestab. Prognoose, millal paremaks minna võiks ta teha ei oska.

„Kui me vaatame ajas kaks aastat tagasi, kui praegune kriis algas, siis oli ju arusaam, et see kriis kestab tunduvalt lühemat aega, aga nii ei läinud. Nii ei julge keegi prognoosida praegu näiteks poole aasta pärast hinnatõusu piimanduses, aga probleemi lahendus saabki olla vaid see, et ühel hetkel hinnad tõusevad taas normaalsele tasemele. Kui me praegu vaatame, kui palju turult piimaliitri eest raha saadakse ja kui suur on piimaliitri omahind, siis on selge, et ega üheski riigis ei suudeta seda vahet väga pikka aega toetustega katta ja sektoris hakkavad toimuma muudatused. Meil on kriisi tagajärjed juba käes, sest lehmade arv on üle 9000 looma võrra vähenenud ja samuti on seakasvatuses emiste arv oluliselt vähenenud,“ ütles Lemetti. „Ma ei hakka üles loetlema, mida Euroopa Liit ja riik on teinud kriisi leevendamiseks, need meetmed on põllumeestele teada. Piima- ja sealihahinnad on olnud siiski nii madalad, et seni rakendatud toetustele vaatamata on tootmismahud vähenenud. Nagu viimasel ajal on palju räägitud, siis vähemalt üks osa lahendusest on sektorisisene koostöö ja uutele turgudele jõudmise nimel tegutsemine. Siin saab ka riik kaasa aidata, näiteks ühistulise piimatööstuse projekti näol ja uute turgude avanemiseks eeldusi luues. Loodetavasti saame mõne aasta pärast nii ühistulisest piimatööstusest kui ka veel mõnestki teisest ühistulisest tööstusest kõneleda kui eduloost. Loomulikult on aga põllumeestel ootused ka järgmise aasta riigieelarve osas.“

Palju on räägitud, et eelistada tuleb oma tootjaid ja piirama peaks oluliselt importi. Lemetti pööras siin tähelepanu sellele, et impordist ja ekspordist rääkides on korrektne rääkida kaubavahetusest kolmandate riikidega. „Loomulikult peame oma tootjaid toetama ja seda muuhulgas ka tarbijatena. Euroopa Liidu sees on meil vaba turg. Laiemas plaanis on see ka meie põllumajandussektoril areneda aidanud. Nii nagu Eesti turg on avatud teiste riikide toidutööstustele, nii on ka teised ELi turud meile avatud ja peame neid võimalusi kasutama. Muidugi on mõnedele turgudele erinevatel põhjustel keerulisem pääseda kui teistele ja nende takistuste ületamisega tuleb meil tegeleda. Meie toidutööstus ekspordib väga paljudesse maadesse, selles osas saab tööstusi kiita. Loomulikult, kui hinnad on madalad ja seda mitte ainult ELis vaid kogu maailmas, siis me ei saa eeldada, et meie tööstused leiaksid kusagilt sellised uued turud, kus hinnad oleksid väga kõrged. Saavutus on hetkel ka see, et kogu toodang suudetakse maha müüa. Hinnad on juba järgmine küsimus ja siin ootame nii tööstustelt kui kaubanduselt seda, et põllumehi raskel ajal hätta ei jäetaks.“

Vaatamata kriisile leiab uus kantsler siiski, et põllumajandus on Eestis nii praegu kui tulevikus väga oluline majandusvaldkond. „Minu jaoks on põllumajandus laiemalt kõik toidu tootmisega seotud tegevused kogu maaelu südameks. Kuigi praegu on põllumajanduses raske situatsioon nii piima- kui sealihasektoris, siis kindel saab olla, et vajadus toidu järele jääb ja küllap lähevad ka rasked ajad mööda. Mul on hea meel, et meie põllumehed on olnud väga tublid ja tegelikult on põllumajandus kriisieelsetel aastatel teinud läbi suure arenguhüppe. Toidu tootmisega seotud sektoritele tuginedes saab ka kogu maaelu areneda,“ lausus kantsler.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised