KÜMME KÜSIMUST: Urmas Laht

KÜMME KÜSIMUST: Urmas Laht
KÜMME KÜSIMUST: Urmas Laht

Selle kuu kümme küsimust esitame OÜ Markilo juhile, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehele, Urmas Lahele.

Rääkides Teie taustast. Kust te olete pärit, mida õppinud?
Olen pärit Lääne-Virumaalt, Võsult. Õppinud Olustveres agronoomiat ja Eesti Maaülikoolis juhtimist ja organiseerimist.

Milline on olnud Teie seos põllumajandusega?
Minu vanemad ei ole tegelenud põllumajandusega. Põllumajanduspisiku sain Kohtla-Järve sovhoovist. Kui tulin sõjaväest, oli vaja töö- ja elukohta ning minu kursusekaaslane töötas seal, mind kutsuti tööle ning nii ta läks. Alustasin põllubrigadirina. Sellel aastal saab minul põllumajanduses töötatud 40 aastat.

Kes on hetkel Eesti põllumajanduses kõige suurem kaotaja?
Seakasvatus on kõige suuremas kaoses, need pole vaid sõnad vaid statistika. 30% Eesti seakarjadest on hävinenud. Oma osa on võtnud kindlasti ka katk, aga majanduslik löök, mis sai alguse aastal 2012 on teinud põhilise töö. Seakasvatusele järgnevad piimakarjad ja siis riburada pidi teised järgi. Kuid vähendades karju, saavad löögi ka teraviljakasvatajad, kes toodavad meie loomadele sööta. Olen juba pikalt kartnud seda, et Euroopa Liit ei taha ühel hetkel meie vilja vastu võtta, kuna siin valitseb tõeline katkuoht.

Eesti Seakasvatajate Liidu esimesed eesmärgid, verstapostid
Hetkel on kokku kogutud ideed ning 23. mail kohtume maaeluministriga arutamaks, kuidas oleks võimalik sektor kriisist välja tuua. Eelnev tegevusetus on viinud selleni, et nüüd on veterinaarid võtnud südameasjaks seakatkule piiri panemise, kuna see võib laastada terve majandusharu ning mõjutada ka teisi, kuid seda ei aduta. Lisaks toimuvad seminarid kõigi seakasvatajatega katku osas, olgu neil kas üks või kolm tuhat siga.

Mida saaks riik teha?
Riik peaks siin tõmbama väga sirge piiri, Eestis toodetud ning Eestis pakendatud välismaa toote vahel. Kõik seadusandlusest tulenevad võimalused on olemas, kuid asi on tahtmises.
Teiseks tuleks võrdsustada konkurentsi tingimused. Näiteks Soome ja Läti maksvad lisaks veel omapoolset täiendavat toetust, mis ei ole just väike summa. See on ehtne näide, kuidas riik toetab oma majandust.
Riik peaks tegema täisauditi, mis on saavutatud selle 25 aastaga ja mis on tegemata. Siinkohal ei tohiks ainult endale medaleid kaela riputada, vaid analüüsida läbi, miks on mingi asi jäänud tegemata ja kuidas valesti tehtud otsuseid muuta saaks.

Mida saaks tootja ise teha?
Üks võimalus on kindlasti ühineda ning teha ühistulist koostööd. Osta sisendid ilma vahendajateta. Teiseks osaks oleks ühtne müügistrateegia ning viimane ühtne töötlemisstrateegia, millega võib veidi raskusi tulla, kuid samas on see teostatav.

Mis oleks kõige kiirem lahendus hetkeolukorrale?
Nagu mainisin, siis riigi tähelepanu pööramine meie põllumajandusele ning Eesti toidu tarbimisele. Olles ise nelja lapse isa ja vanaisa, teevad mind väga murelikuks väikesed lapsed ja nende toidulaud. Koole ja lasteaedu toidavad suuremalt jaolt suurköögid, kes on teinud tooraine ostuks hanked, mille võidavad odavamad pakkumised. Kuid odavam tooraine tuleb välismaalt. Seega ei või me kindlad olla, kas meie lapsed joovad koolides ja lasteaedades Eesti piima ning söövad Eesti liha ning kartulit. Samuti on probleem tarbijale selguse loomisega, kes küll väidab, et eelistab eestimaist toitu, kuid ostab poes siiski brändi järgi, kuid ei vaata, kust liha tegelikult pärit on. Nii mõnigi tuntud brändi esindaja on öelnud, et nad ei kasuta grammigi Eesti liha.
Võimalik, et see olekski kõige kiirem viis. Suunata nii riigi tipp-poliitikute kui ka tarbijate pilgud meie põllumajandusse ning sellele, mida me igapäevaselt sööme, nii meie ise kui ka meie lapsed.

Kui veel rääkida teist, siis kes te oleksite siis, kui te ei oleks see, kes te olete praegu?
Olen sellele vahest mõelnud. Kuna mulle endale meeldib hästi palju organiseerida ja juhtida, siis kindlasti oleksin juht mõnes teises valdkonnas.

 

Urmas Laht: Riik pööraku oma tähelepanu põllumajandusele
Urmas Laht: Riik pööraku oma tähelepanu põllumajandusele

Mis on teie hobid? 
Viiulimuusika. Samuti meeldib väga kuulata õigeid vene romansse. Meeldib kiiresti sõita. Lisaks veel suusatamine, nii mägi- kui ka murdmaa. Mida vanemaks saan, seda rohkem meeldib mere ääres olla. Kuigi minu peres on palju meremehi, pole minust saanud meremeest. Meeldib rohkem viljapõllu merd künda.


Mida sooviksite öelda Eesti seakasvatajatele/põllumajandusettevõtjatele?
Seda on väga raske öelda, sest esiteks on majandussurutis, siis on katk ja riik vaatab kõrvalt, et kuidas see kõik toimub. 
Soovin, et farmerid ei kaotaks oma tervist ja otsused oleksid niivõrd mõistlikud, kui need saavad hetkeolukorras olla. Keegi ei räägi sellest, milline vaimne koormus ja stress on farmeritel ja töötajatel. Piltlikult võib öelda, et kitarrikeel on keeratud nii pingule, et kui seda veel keerata, siis see katkeb. 

 

Diana Salf
põllumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised