Moes on värviline multš

Moes on värviline multš
Moes on värviline multš

Tootjad on hakanud pakkuma värvilisi multše, kuid kõige populaarsem on endiselt kooremultš. Värvilisel multšil loe hoolega koostist.

Aianduskeskus Hortese turundusjuht Birgit Jõgeva toob välja, et valikus on kooremultš, kergkruus ja merekivid. Kõige populaarsem on kooremultš, sest see on kõige naturaalsem. “Vahepeal oli aktuaalne õlgede kasutamine, kuid kuna see pakkus huvi mahekasvatusega tegelevatele aednikele, siis see on pigem nišitoode ja seega mitte väga levinud. Tulemus on muidugi kaunis ja looduslähedane,” möönab Jõgeva.

“Selle hooaja uued tooted on meil sorteeritud männipuidu hake ja sorteeritud  kuusekoor,” ütleb Eestis esimene puukooremultši tootja Autorevol OÜ juhatuse liige Andres Ojasalu. 15-48 mm männihake on valmistatud eelnevalt kooritud männipuidust ja see sobib jalgradade ja mänguväljakute katmiseks. “Kattematerjalina ei pea seda väga  tihti uuendama, kuna püsib kaua. Soovitav kihi paksus 10-15 cm. Kindlasti on vaja mänguväljakute puhul hakkepuidu alla panna liivapadi. See aitab mänguväljakul kukkudes võimaliku lööki absorbeerida.”

Sorteeritud kuusekoort pakutakse kahes suuruses, 0-15 mm ja 15-48 mm. “Kuusemultš on ilusat süsimusta värvi, meenutades isegi natuke musta rabamulda. Samas on sellel samasugused head omadused nagu männikooremultšidel. Peenardes on efektne kui musta värvi kuusemultši kasutada kombineeritult valge graniitmultšiga,” ütleb Ojasalu.

Eksootilised materjalid

“Multšina on hakatud kasutama näiteks kakaoubade koorimisel tekkivaid jääke ehk kakaoubade koori, kuid meil Eestis see ei tööta, kuna peaksime sellist multši sisse tooma väga kaugelt. Lisaks on see loomadele mürgine. Veel kasutatakse ka toonitud puiduhaket, aga ka sel puhul peaks jälgima, millega hake toonitud on,” rääkis trendidest Hansaplant Hulgi OÜ turundusspetsialist Annika Reiljan.

Ka Aarius Haljastus OÜ tegevjuht Tõnu Pippar toob välja, et moes on värvitud puitlaastumultš, nii must, oranz, kuldne, kollane, punane kui ka pruun.

Kõige populaarsem orgaaniline multš on Reiljani sõnul peenestatud männikoor, mis on orgaanilistest multšidest ka taimedele kõige sobivam. “Mineraalsetest multšidest on kõige populaarsemad kergkruus, killustik ja dekoratiivkivid,” lisab ta.

Soov vältida rohimist

Multšil on pigem praktiline väärtus - see hoiab niiskust ja vähendab rohimisvaeva. Mõned aednikud küll kasutavad multši erinevate kujundite loomiseks ja peenrasse värvi lisamiseks (nt puukoore multši on naturaalselt, punast, musta jt värve), kuid see pole esmane põhjus, miks multši ostetakse.

Multšitud peenra hooldamine oleneb haljastusest ja multši jämedusest. “Mida peenem multš, seda kiiremini see pinnasesse kaob. Lisaks kannavad seda ka linnud laiali,” toob Jõgeva välja. Kui panna peent multši näiteks väikeste okaspuude alla, siis erilist hooldust pole vaja, sest taimed kasvavad suuremaks ja varjavad üha rohkem pinda. Kui aga on soov hoida peenar multšituna, siis tuleks seda aegajalt rehaga segada, eemaldada suuremad umbrohud, sest kuigi multš katab mullapinna, lendub taimeseemneid ikka ringi ja hakkavad multšil endal kasvama ja lisada kevadel vastavalt vajadusel multši juurde.

 “Nüüd on hakatud andma ka konkreetseid juhiseid, kuidas multšitud peenras taimi väetada – multš tuleb taime ümbert eemaldada ja väetis puistata mullapinnale, mitte multši peale,” õpetab Reiljan. Pippar soovitab: “Multši tuleks pinnasele laotada vähemalt 5-7 cm paksune kiht ja umbes 1 cm kihti tuleks täiendada igal aastal.”

Kui katta peenar kangaga ja siis merekivimultšiga, siis selline lahendus nõuab väga vähe hoolt. Aegajalt on vaja tõmmata mõned umbrohud välja ja puhastada pealmist kihti huumusest. Lahendusel on ka varjuküljed. “Kanga kasutamisel luuakse soodne keskkond sipelgatele ja haiguste levikule. Ühtlasi muutub mulla õhu- ja veevahetus problemaatiliseks ning paari aastaga on muld nö surnud. Kui olukord on väga kriitiliseks muutunud, hakkavad taimede juured ülespoole kasvama,” selgitas Jõgeva.

Multšitud peenra puhul peab kindlasti arvestama, et sealt on keerulisem sodi ära koristada. Kui peenar asub näiteks lehtpuude all, siis peab arvestama, et lehtede koristamine multšitud peenrast on raskem kui multšimata peenrast. “Kindlasti peaks multšikihti rehitsema ja segama – see väldib niiskuse ja hallituse teket ning tagab parema õhurežiimi. Multšikihti peab kindlasti ka värskendama – soovitav on igal aastal 2-3 cm multšikihti välja vahetada uue multši vastu, see aitab vähendada taimekahjurite ja -haiguste levikut. Samuti on multšikihi vahetuse aeg sobilik maa väetamiseks,” jagas soovitusi Reiljan.

Kombineeri omavahel erinevaid multše.
Kombineeri omavahel erinevaid multše.

TASUB TEADA

Kevadisest multšimisest

Vana multši vahetamiseks ning uute peenarte tegemiseks ei ole paremat aega kui kevad. Kindlasti tuleks ära oodata moment, kui maa pealmine kiht on juba sulanud. Liiga varakevadine multšimine võib taimedele kahjulikult mõjuda, kuna virguvad pungad ei saa külmunud pinnasest vett kätte. Peenrad, mis on juba varasemalt multšitud hoiavad taimi kevade öökülmade eest kaitstuna, võimaldades neil arenema hakata neile sobivate temperatuuride saabumisel.

Soovituslik on ka juba multšitud peenart koore alt kobestada, mis samuti võimaldab pinnasel kiiremini sulada ning annab ka peenrale kevadisema ilme.

Soovitatav on varasemalt kaetud multšipeenartelt vahetada pealmine kiht 2-3 cm ulatuses. See aitab erinevate taimekahjurite ja –haiguste levikut ennetada. Enamus taimekahjureid talvituvad just pinnase pealmises kihis, mistõttu on võimalik eelmise aasta kahjuritest pealmise multšikihi asendamise käigus vabaneda.

Enne iga-aastast multšikihi uuendamist, tuleks eelmise aasta pealmine kiht eemaldada. Kindlasti on see ka sobilik moment maa väetamiseks, et väetised jõuaksid paremini mullakihti. Peab ka silmas pidama, et puukoore kasutamine esimestel aastatel võib tekitada taimedel lämmastikuvaegust, mis tekib kuna lämmastikuvaene puukoor tõmbab endasse mullast toitained. Selle ennetamiseks on soovituslik taimi väetada ning selleks pole paremat aega kui kevad, mil nagunii on soovituslik pealmine multšikiht eemaldada ning vahetada.

Pikas perspektiivis tasub meeles pidada, et multšikiht väheneb iga-aastaga. Lagunemise käigus moodustub mulla pinnale kobe huumusekiht, kust taim omakorda saab kergelt omastatavaid lämmastiku ühendeid. Tänu sellele ei ole mõne aasta vanust multšipeenart tihti vaja väetada. Tuleb ka meeles pidada ei peenema fraktsiooniga multš laguneb kiiremini. Positiivne selle juures on kiirem lagunemine ning huumuse hulga suurenemine mullas. Kevadel tuleb sellisele peenrale kinldasti uut multši lisada, et kihi paksus jääks soovitava 5-8 cm piiresse, mis suvel kaitseb taimejuuri liigse UV kiirguse eest ning hoiab pinnase jahedamana.

Jahedamast pinnasest aurustub vähem vett ning lõppkokkuvõttes peab vähem kastma.

Uue peenra loomisel on soovituslik kasutada orgaanilist multši kuna see vähendab umbrohu kasvu ja herbitsiididele vajaminevat kulu, nii satub vähem mürke pinna- ja põhjavette. Uue peenra pinnase ettevalmistamisel tulevad umbrohu seemned pealmisesse kihti, kus multšikiht takistab nende kasvamist valguse puudumise tõttu. Kindlasti tuleks eemaldada kõik juba kasvavad mitte-sobivad taimed enne multšikihi asetamist peenrale.

Meeles tuleks ka pidada, et multšikihti ei tohi panna otse taimejuurtele, vaid soovituslik on taime varre ümber jätta ruumi vastavalt taime kasvule. Pikas perspektiivis jääb ära mulla iga aastane pealmise kihi segamine ja tallamine, mis tagab mulla parema õhu- ja veerežiimi. Samuti hoiab orgaaniline multš mulla happelisuse stabiilsena.

Ka kasvuhoones soovitatakse kasutada multši, kuna see vähendab auramist, läbi mille väheneb ka veekulu. Lisaks hoiab multš stabiilsemat keskkonda ja vähendab tomatimädanikku tekke ohtu. Stabiilsem veerežiim võimaldab tomatidel paremini kasvada ning väldib nende lõhkiminekut kasvamisel.

Allikas: Autorevol OÜ juhatuse liige Andres Ojasalu

 

Mariliis Pinn
põllumajandus.ee kaasautor

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised