Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

FOTOD: Piimafarmid avasid uksed

FOTOD: Piimafarmid avasid uksed
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tänasel avatud piimafarmide päeval sai näha üht suurimat mahefarmi, Eesti esimesi lüpsiroboteid ja moodsaid talumeiereisid.

Tänasel avatud piimafarmide päeval avas 30 põllumajandusettevõtet üle Eesti oma farmide uksed ja tutvustab kokku umbes 2300 lapsele oma tegemisi.

Täna oma farmiuksed avanud põllumehed kuuluvad Eesti parimate piimatootjate hulka. Mitmed täna külalisi vastu võtvatest põllumeestest on pärjatud aasta põllumehe, aasta talu või parima piimakarjakasvataja auväärse tiitliga. Need on tublid põllumehed, kellele piimatootmine on põhitöö. Nad hoolivad loomadest ja leiavad, et see töö tasub tegemist.Harjumaal tutvustas lastele oma ettevõtet Juhan Särgava juhitud Saidafarm, mis on üks Eesti esimestest ja suurimatest mahefarmidest. Saidafarmi väikeses meiereis valmistatud piimatooted on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud. Saidafarm tunnistati 2013. aastal Läänemeresõbraliku põllumajandustootja tiitli vääriliseks. Juhan Särgava rõhutab, et karjakasvatus on igivana tegevusala, mis on inimestele toidutootmiseks vajalik igal ajal ja igas maailmajaos, sest autod, ajad ja moed muutuvad, aga söömine ikka jääb. Särgava sõnul on kena olla ise selle protsessi keskmes.Oma tegevust tutvustas täna ka Tallinna lähedal asuva AS Pakar juht Endel Albin, kes oli Eesti esimene piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk. Alguses soetati kaks robotit, seejärel pooleaastaste vahedega veel kaks. Kõik neli robotit lüpsavad lehmi tänini. Robotid on kaheksa aasta vältel ennast eeskujulikust küljest näidanud. „Olen elanud kogu elu maal, töötanud põllumajanduses - kui koolipõlves hoburehaga heina riisumine ja loomapeetide vagude kõplamine kaasa arvata - kokku pea 50 aastat. Minu jaoks on piimatootmine elamise viis. Piimatootmine on pikk protsess, seda lühikese ajaga ei alusta ning ka lõpetamine pole lihtne,“ ütleb Albin.Piimatootmises tööpuudust ei tule. Töö on vaheldusrikas, selles on vähe monotoonsust. Piimatootmises on iga päev midagi teistmoodi.Põllumajandus.ee külastas täna mõlemat farmi. Pikemalt nähtust-kuuldust saad lugeda Äripäeva põllumajanduse erilehest, mis ilmub 16.06.2016.

 

Avatud farmid - Saidafam ja Pakar
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960