Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks. Lepiti kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Reaalselt metsas tehtavat mõjutab lisandunud muudatustest enim raiejärgse metsa uuenemise tähtaja pikendamine siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides viielt aastalt kümnele. Nimetatud alad uuenevad reeglina ise sobilike puuliikidega, kuid vajavad selleks puistuks ümberarvestamiseni tavaliselt aega 7-12 aastat.Metsaseaduse muutmise eesmärk on muuta metsaomaniku jaoks metsade majandamisotsuste tegemine selgemaks, vähendada bürokraatiat ning võimaldada majanduslikult ratsionaalseid otsuseid metsade uuendamise, kasvatamise ja kasutamise kohta.Kavas on soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide kasutamist, muutes turbaraiete ja valikraie tingimusi sobivamaks. Samuti on plaanis muuta vääriselupaiga õiguslik sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas ka välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.Eelnõu on kavas saata juunis ministeeriumitele kooskõlastamiseks, uuenenud metsaseadus on kavandatud jõustuma 2017. aasta jaanuaris.