Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 3. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: aeg teha haiguste ja kahjurite tõrjet

Põlluinfo: aeg teha haiguste ja kahjurite tõrjet
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Selle nädala põlluinfos kirjutab Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk kuidas teha valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjet talirapsis, kuidas tõrjuda kõdra-peitkärsakat ja kapsakoid.

Valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrje talirapsis

Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehel

Valgemädaniku tõrjevajaduse arvutamine
Foto: Scandagra Eesti AS

Valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum) orienteeruv pritsimise aeg on rapsi õitsemise keskpaigas, kui esimesed kroonlehed hakkavad langema. Ehk siis, kui on avanenud 75% peavarre õisiku ja rohkem kui 50% külgharude õisiku pungadest ning esimesed kõdrad on alustanud kasvu. Eosed ei nakata lehti ja varsi kohe nendele sattudes, vaid eoste idanemiseks on vajalik toitepinnas rapsi varisenud õielehtede ja neil paikneva õietolmu ning muu ainete seguga. Õie kroonlehed, mis jäävad varisemisel rapsi varre hargnemiskohale pidama soodustavad taime nakatumist. Õielehtedel on eosed eluvõimelised kuni 21 päeva. Vihmad ja tugevad udud, mis hoiavad lehed ja varred märjana 2-3 päeva soodustavad nakatumist. Lisaks soodustab valgemädanikku riski vihmane ilm õitsemise ajal, millest me ilmselt sel aastal pääsenud oleme, samuti öine kaste ja udu.

Valgemädanikuga koos tõrjutakse ka kuivlaiksust (Alternaria brassicae), kuid väga efektiivne see pole, kuna kuivlaiksusesse nakatumine toimub hiljem. Valgemädaniku tõrjeks tehtud pritsimine väldib kuivlaiksusse nakatumist 3-4 nädalat, kuid haiguse hilisemal lööbimisel osutub teistkordne pritsimine vajalikuks. Kuivlaiksuse nakkuse korral võib olla haiguse massiline levik väga kiire. Kuivlaiksuse pritsimise orienteeruv aeg on esimeste haigustäppide esinemine kõtradel.

Haiguste tõrjeks õitsemise ajal on lubatud kasutada nt Amistar (0,5-1,0 l/ha), Amistar Xtra (0,75-1,0 l/ha), Cantus Gold (0,4-0,5 kg/ha), Folicur (1,0 l/ha), Orius 250 EW (0,5-1,0 l/ha), Juventus 90 (0,7-0,8 l/ha), Prosaro (1,0 l/ha), Propulse (0,8-1,0 l/ha), Tilmor (0,8-1,2 l/ha), Mirage 45 EC (1,0 l/ha). Samuti tõrjuvad nimetatud preparaadid ka teisi rapsil esinevaid haigusi.

Eelnimetatud toodetest on rüpsile lubatud kasutada: Orius 250 EW, Folicur, Prosaro, Propulse ja Tilmor.

Valgemädaniku tõrjega koos on võimalik tõrjuda, kahjurite rohke esinemise korral, ka kõdra-peitkärsakat (Ceuthorrhynchus assimilis). Teda loetakse meil üheks talirapsi võtmekahjuriks.

Kärsakas muneb 2- 4cm kõtradesse. Üks vastne ehk tõuk sööb ära 5-6 seemet. Niiskete ilmadega on kõtrades olevad väljumisavad sissepääsuteeks seenhaigustele. Samuti soodustab kõdrasääse munemist kõtrades olevate vigastuste kaudu. Kahjuks tuleb tõdeda, et talirapsil ja -rüpsil on kõdrasääse kahjustuse ulatus aastatega järjest suurenenud. Kõdrasääse kahjustuse tõttu on kõdrad muundunud kujuga, paisunud, kollakad ja avanevad enneaegselt. Kõdrasääsk saab muneda oma nõrga muneti tõttu vaid eelnevalt kahjustatud kõtra.

Kõdrasääse kahjustust saab ennetada haigustõrjega, kuna kõdrad on siis tervemad ja tugevamad kui kärsaka tõrjega. Kõdra-peitkärsakate esinemist saab kindlaks teha raputades mardikad nõusse. Selleks kontrollitakse taimi 10 kohast 10 taime.

Neid on raske märgata, kuid siiski on võimalik ka füüsiliselt lugeda. Seda tuleb teha väga ettevaatlikult, sest vähimalgi taime liigutamisel kukutavad kärsakad end taimelt maha. Soovitatakse pritsida, kui ühel taimel on 1- 2 mardikat ja sellise asustusega taimi on 10%.

Peitkärsakate tõrjeks õitsemise ajal on lubatud kasutada preparaati Mavrik 0,2 l/ha, mis oma unikaalsetele omadustele on ohutu kimalastele, mesilastele, lepatriinulastele ja teistele kasulikele putukatele. Lisaks Biscaya 0,3 l/ha ja Proteus OD 0,6-0,75 l/ha. Kõiki nimetatud tooteid võib kasutada ka rüpsil.

Kapsakoi lendleb

Kapsakoi (Plutella xylostella) on pisike hallikas liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15-17 mm. Praegu on tema lendluse aeg, teda võib kohata nii rapsipõldudel kui mujal kultuuridel, kus eelmisel aastal kasvatati rapsi, samuti kohas kus on palju ristõielisi umbrohtusid. Arvestades kolme aasta tagust massilist rünnet, tuleks hoolikalt jälgida eelkõige suvirapsi põlde. Tavalisest kõrgem õhutemperatuur soosib kapsakoi arvukust.

Kapsakoi muneb ristõieliste lehtede alumisele küljele. Kapsakoid munevad väga erineval ajal, osa neist hakkab kohe munema ja osa võtab ette pikemaid rändeid ning muneb hiljem. Üks emane võib muneda kuni 200 muna. Soodsates temperatuuri tingimustes nagu praegu kooruvad munadest 4-5 päeva pärast väikesed röövikud, kes algul kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad üldjuhul lehe alumisel küljel. Vastsed on kuni 12 mm pikkused, roheka keha ja pruuni peaga röövikud, kes puudutamisel hakkavad elavalt vingerdama või laskuvad võrgendi abil lehelt alla.

Hiljem taime kasvades epidermis rebeneb ja taim muutub pitsiliseks (auguliseks). Röövikud tungivad ka taime südamikku, kahjustades õisikut. Tähelepanelikult vaadates näeme esmalt õrna võrgendit ja siis pisikesi röövikuid. Röövikujärk kestab olenevalt õhutemperatuurist 3-5 nädalat, seejärel nukkuvad hõredas kookonis. Nukuperiood kestab 1,5- 2 nädalat, ning seejärel ilmub teine põlvkond. Täiskasvanud röövikud on toidutaime lehtedega üsna ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad. Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi kui talirapsi. Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid, kuid üldiselt jääb talirapsis kahjustus väikeseks.

Kapsakoi tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 5-10 röövikut ja selliseid taimi on põllul vähemalt 10%. Kapsakoi feromoonpüüniseid on otstarbekas kasutada eelkõige kahjuri prognoosi eesmärgil. Tõrjeks sobivad enamus kontakse toimega tooted nagu Karate Zeon, Kaiso 50 EG, Mavrik, Fastac 50, Decis Mega jt.

Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, soovitame järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni, st kasutada erineva toimeainega tooteid. Süsteemse toimega tooted nagu Biscaya (kulunorm 0,3 l/ha), Plenum 50 WG (0,15 kg/ha) annavad pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest. Seetõttu on kahjurite vastu tõhus kasutada nii, kontakse kui süsteemse toimeainega toodet korraga, et anda pikemaajaline kaitse kultuurile. Eriti kui probleemiks on kapsakoid, tuleb arvestada, et munadele tooted otse ei mõju ning kui röövikud on väljunud saaksid need hiljem hukka. Proteus sisaldab 1% kontaktset toimeainet deltametriini, lisaks süsteemsele, kuid resistentsete populatsioonide olemasolul soovitame lisada kontakset toimet juurde, mõne muu tootega. Toode Pyrinex Supreme on registreeritud rapsil peitkärsakate, kõdrasääse, naeri-lehevaablase ja suure maakirbu vastu. Toime kahjuritele avaldub, kui preparaati neile otseselt peale pritsitakse või kui nad toituvad taime pritsitud osadel. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid. Kloorpürifoss on efektiivne imevate putukate (lehetäid, ripslased jt), närivate putukate (näiteks mardikalised, liblikalised ja nende vastsed) ning isegi punase kedriklesta vastu.

Kuna Pyrinex Supreme sisaldab kahte toimeainet, erineva toimemehhanismiga annab hea pikaajalise ja kiire "nokaudi" efekti tänu toimeainete kloorpürifossi ja beetatsüflutriini teineteise täiendavale toimele. Pyrinex Supreme kaitsev toime vältab vähemalt 7-14 päeva, sõltuvalt tingimustest ja kahjurite rünnakust. Kulunorm 0.75 – 1.25 l /ha, sobib kasutada ka teraviljadel ripslaste ja lehetäide tõrjeks ning kartulil kartulimardika vastu.

Vaata lisa: www.scandagra.ee

Tiiu Annuk

agronoom-nõustaja

Scandagra Eesti AS

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960