Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Noored nõustuvad ümbrikupalgaga. Vari põllunduse kohal

Noored nõustuvad ümbrikupalgaga. Vari põllunduse kohal
Foto: Äripäev AS
Ümbrikupalga pooldajate hulk on aastaga kahekordistunud, selgus konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuringust. Kui kümme aastat tagasi pooldas ümbrikupalga maksmist 3 protsenti töötajatest, siis 2014. aastal 7 protsenti ja mullu lausa 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalga pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus.

Peamisteks tegevusvaldkondadeks, kus ümbrikupalka makstakse, on ehitus, teenindus ning viimasel aastal on majandusraskustesse sattunud valdkonnana esile tõusnud põllumajandus.

„Iga kümnes töötaja on saanud mingil kujul sularaha makset, mis pole kajastunud ametlikes deklaratsioonides,“ nentis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Peamised ümbrikupalga saajad on Josingu sõnul noored.Josing soovitas riigil mõelda sellele, kuidas noortel tekiks soov makse maksta, kuna ümbrikupalga soosimine on seotud hoiakutega. Ta viitas, et Põhjamaades on küll suuremad maksud, ent inimesed on nõus neid maksma, sest riigi poolt vastu antav hüve on tasakaalus.Ümbrikupalkade tõttu jäi riigil 2015. aastal hinnanguliselt saamata maksuraha 158 miljonit eurot.Ettevõtlusminister Liisa Oviir rõhutas, et riigil jääb varimajanduse tõttu igal aastal saamata 225 miljonit eurot, mis on tema hinnangul muljetavaldav summa. „Varimajanduse tarbimine on selgelt kuritegu. Iseenda ja riigi tagant varastamine,“ ütles Oviir. Ta lisas, et ümbrikupalka vastu võttes moonutatakse konkurentsi. „Me võime tahta saada kiiresti arsti juurde lühikese järjekorraga, aga kui see 255 miljonit oleks eelarves, oleks järjekord võib olla lühem,“ kommenteeris ta. Oviir lubas, et ministeerium korraldab kampaania, et kasvatada inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav, ning selgitada, millest nad ümbrikupalka vastu võttes ilma jäävad.Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad varimajanduse andmed, et amet on suutnud viimaste aastate tubaka- ja alkoholiaktsiiside kasvud kokku koguda ning salakaubandust ohjeldada. Murelikuks teeb aga tema sõnul see, et just noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. „See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada ettevõtete konkurentsitingimusi, konkreetsetest ümbrikupalga saajatest rääkimata,“ ütles Helm.Josingu sõnul andsid ettevõtjad varimajanduse olukorrale Eestis 10 palli süsteemis hinde 4,7. Enamasti eelistavad eestlased siiski legaalset kaupa, seda tänu kasvavale palgale - just palgalanguste ajal pöörduvad inimesed musta turu poole, märkis Josing.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960