Põlluinfo: Külmakahjustused ja sellest ülesaamine

Põlluinfo: Külmakahjustused ja sellest ülesaamine
Loe selle nädala põlluinfot

Eelmisel nädal ehmatasid kõiki peale pikka sooja ja kuivaperioodi madalad õhutemperatuurid. Põud oli teinud taimed tundlikuks igasuguse lisastressi vastu ja nii mõjusid öised madalad temperatuurid taimele lisastressina.

Maisi, rapsi ja nisu-odrapõllud muutusid mõnes piirkonnas üleöö heledaks, kollakaks ning lehetippudest pruunikaks ja nii laiguliseks kui täpiliseks. Kahjustusi suurendasid eelnevatel päevadel tehtud taimekaitsetööd, kuna preparaatide toimeained kogunevad lehetippudesse ning ei liigu sealt piisavalt kiiresti ära. Tuleb arvestada ka lämmastiku kogunemisega lehetippudesse koos umbrohu või haigusetõrjevahendiga. Tavaliselt löövadki kahjustused välja 3-5 päeva möödudes, kui taimi mõjutab mõni suurem stressifaktor, näiteks möödunud nädala suur temperatuurikõikumine. Ka kartulikasvatajad on mures, kuna mõnes piirkonnas näpistas külm kõvasti kartulipealseid.

Tegemist on taimede füsioloogilise probleemiga ja seetõttu tuleb taimedel toonust tõsta ning klorofülli sisaldus taastada.

Kiireimateks abistajaks on sellisel juhul nii lämmastik kui magneesium, mis osalevad aktiivselt fotosünteesiprotsessides, et taastada taimede rohelist lehepinda. Samuti ei tohiks selles protsessis alahinnata mangaani, mis aktiviseerib ensüümide toimet ning seeläbi fotosünteesi.

Soovitav on suviviljadele ja rapsile, samuti maisile anda piisavalt lämmastikku (YaraBela Axan 27-4, sisaldab 27,0 % N, 9,0 % SO3 ja 1,2 % MgO). Lisaks võib kasutada lehtede kaudu toimivaid väetiseid.

Soovitan kasutada magneesiumsulfaati nt 2 kg/ha + 2 g/ha Prolis’t (aminohape). Ideaalne on turgutamiseks selline toode mis sisaldab ka mangaani. Suurepärane lahendus külmakahjustuste vastu on leheväetis EPSO Combitop, mis sisaldab nii Mg, S, Mn ja Zn- sisuliselt on see magneesiumsulfaat mikroelementidega. Taimede turgutamiseks on 5 kg/ha piisav (üldiselt kasutatakse 5% lahust, seega 100 l vee kohta 5 kg). Paagisegus tuleks Combitop lahustada esimesena ning seejärel lisada vajalik taimekaitsevahend. Teine toode on samuti magneesiumsulfaat mikroelementidega, sisaldades Mg, S, B ja Mn, tootenimega EPSO Microtop- mõeldud eelkõige kõrge saagikuse ja kvaliteedi tagamiseks.

Teraviljade haigusetõrjest

Tänu viimase aja vihmale on hakanud suviviljad kasvama. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui kultuuril esines külmakahjustusi või lihtsalt preparaatidest tingitud kahjustusi, on need potentsiaalsed kohad haigustekitajate sisenemiseks, seega tuleks neid kultuure kaitsta haiguste eest. Hea on kasutada füsioloogilise toimega tooteid, mis aitavad stressist paremini üle saada nt Siltra Xpro, Zantara, Amistar Xtra, Credo, Ceriax, Viverda, Adexar jne. Tooted aitavad parandada vee ja lämmastiku omastamist ning toetada juurestiku arengut aidates säilitada tugeva ja elujõulise taimiku. Märgatud on ka rohendavat efekti, mis tähendab rohkem klorofülli energia (ehk saagi) tootmiseks.

Kuna odrad on juba enamasti kõrsumisfaasis on kasvufaas väga soodne odra-võrklaiksusesse(Pyrenophora teres) nakatumiseks. Niiske keskkond, esmase nakkuse hulk ning sordi vastuvõtlikkus mängivad olulist rolli haiguse levikus. Eelkõige on võrklaiksuse varajane nakatumine tingitud kasvutehnoloogiast ja paljudel on võrklaiksuse tõrje ka seetõttu juba tehtud. Saagikadu võib olla 10-25 %, varajase kahjustuse korral isegi 40 %. Haigustunnused ilmuvad esmalt väikeste ümarate või piklike täppidena, mis peagi pikenevad kitsasteks tumepruunideks võrgutaolisteks laikudeks. Täpp-vormi puhul on laigud tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga. Paljud fungitsiidid on võrklaiksuse vastu efektiivsed, näiteks võib kasutada järgmiseid tooteid: Amistar Xtra, Zantara, Prosaro, Tilt 250 EC, Input, Bolt XL, Menara 410 EC, Archer Turbo, Epox Top, Falcon Forte, Maredo, Fandango, Maracas jt.

Herne ja põldoa haigusetõrje

Põlduba on õitsemise alguses ja aeg on hakata mõtlema haigusetõrjele. Põldoa-šokolaadilaiksus(Botrytis fabae) on väga laialt levinud ja tavaline haigus põldoal. Haigus areneb intensiivselt suure (80...90%) õhuniiskuse korral, optimaalne õhutemperatuur on 15...18 °C. Haiguse areng sõltub ilmastikust, kuiva ilmaga seene areng pidurdub. Tavaliselt näeme haiguslaike juulikuus. Põldoa lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud. Vartel ja kauntel esinevad punakas-pruunikad triibud. Tugevasti nakatunud lehed ja taimed hukkuvad, haigestumisel on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Isegi nõrgal nakatumisel kaunte arv väheneb. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukate abil. Haiguskindlust tõstab kaaliumväetiste andmine.

Teine enamlevinud haigus on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta fabae, Ascochyta pisi). Haigus nakatab uba, hernest kui ka teisi liblikõielisi kultuure. Nakkus on ohtlik eelkõige tõusmejärgus.

Haigusesse nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90...100 %) ja temperatuur 15- 20°C. Kasvuhooajal levib haigustekitaja tuule ja veepiiskade abil. Haigusetekitajad säilivad seemnetes 5...10 aastat, taimejäänustel kuni 1 aasta.

Põldoa ja hernele haiguste tõrjeks on lubatud kasutada järgnevaid tooteid: Dithane NT kulunorm 2 kg/ha, lisaväärtusena sisaldab mikroelementidest mangaani 150 g/kg ja tsinki 19 g/kg. Signum kulunorm 1 kg/ha, Switch 62,5 WG kulunorm 1 kg/ha. Amistar kulunorm 0,8-1,0 l/ha, Prosaro kulunorm 1,0 l/ha. Hernele on lubatud kasutada lisaks Rovral Aqva Flo, kulunorm 1,0 l/ha, oale lubatud ei ole.

Hernemähkuri integreeritud tõrje

Kuna ka hernes hakkab õitsema, hakkavad kindlasti paljud mõtlema hernemähkuri tõrjele. Üldiselt langebki liblikate väljalend kokku herne õitsemisega, kuid mina pole veel liblikaid aktiivselt lendlemas näinud. Kõige kindlam viis teada saamiseks, kas liblikad juba lendlevad on kasutada seireks feromoonpüüniseid. Peale lendlust munevad liblikad taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast munadest koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1–3. Aastas on üks põlvkond.

Kõige olulisem on õige pritsimisaja määramine, seega tuleks määrata liblikate maksimaalse lendluse aeg. Selleks pannakse hernepõldu 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad.

Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 päeva pärast lendlust siis, kui võimalikult palju isendeid on munadest koorunud, kuid ei ole veel jõudnud kauna siseneda. Kuna liblikad lendlevad õhtuti võib lendlust kindlaks määrata ka õhtuste vaatlustega.

Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele. Hernemähkuri tõrjeks võib kasutada nt Decis Mega 0,15 l/ha, Fastac 50 0,2 l/ha, Mavrik 0,15-0,2 l/ha, Proteus OD 0,75 l/ha.

Tiiu Annuk
agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS
www.scandagra.ee

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised