Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Demopäeva eesmärgiks on pakkuda põllumehele sõltumatut ja objektiivset teavet ettevõtte vajadustele vastava keskkonnasõbraliku sõnnikulaotustehnoloogia valikuks.

„Orgaanilised väetised on oluline sisend hea saagi kindlustamiseks. Põllumehele on ühtlasi oluline, et laotatav sõnnik saaks võimalikult kiiresti mulda viidud. Õige laotustehnoloogia ja -meetodite kasutamine vähendab toitainete kadusid ümbritsevasse keskkonda – nii õhku, pinnaveekogudesse kui sealt edasi Läänemerre. Peame oluliseks tutvustada põllumeestele erinevaid seadmeid, mis võimaldavad sõnniku kiiret ja efektiivset laotamist,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.„Eesti põllumehed on sõnnikulaotamise tehnoloogiatesse viimasel ajal palju panustanud, kuid jätkuvalt on investeeringuvajadus väga suur ning olude ja seaduste muutumine seab uusi nõudmisi. Erinevatesse tootmistingimustesse sobivad erinevad tehnoloogiad, samuti tuleb seadmete valikul silmas pidada majanduslikke aspekte,“ ütleb Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja Kalvi Tamm.Demopäeval ettekandega esineva Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Rein Viiralti sõnul on toitainete maksimaalse ärakasutamise üheks võimaluseks sõnniku laotamine taimede kasvuajal rohumaadele, sest kasvav taim tarbib toitaineid kõige paremini ning väetatud loomasööt on parema kvaliteediga.Samas tuleb sõnniku laotamine rohumaadele korraldada selliselt, et minimeerida ohud seoses loomasööda võimaliku saastumisega.„Väätsa Agro kasutab juba praegu parimaid võimalikke laotustehnoloogiaid.Samas on hiljuti kehtestatud lühemad tähtajad sõnniku põldudele laotamisele parajaks väljakutseks kõigile loomakasvatajatele, mis sunnib otsima koostöös teadlaste ja ekspertidega uusi, veelgi keskkonnasõbralikumaid lahendusi,“ kommenteerib AS Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld.Seminar Väätsa rahvamajas algab kell 9.30. Seejärel siirdutakse orienteeruvalt kell 11.40 lähedalasuvale AS Väätsa Agro rohumaale, kus tutvustatakse praegu Eestis turul olevaid parimaid sõnnikulaotamise tehnoloogiaid. Üle Eesti tegutsevad vedelsõnniku laotamise teenust pakkuvad ettevõtted näitavad demopäeval üheksat erinevat tüüpi sõnnikulaotamise seadet praktilises töös.Demopäev korraldatakse piiriülese koostööprojekti „Green Agri“ raames. Projekt on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Läti Farmerite Parlamendi ühine algatus Läänemere tervise parandamiseks. Põllumajandustootjate, nende esindusorganisatsioonide ning valdkonna ekspertide koostöös katsetatakse erinevaid praktikaid ja tehnoloogiaid, mis on sobilikud just Eesti ja Läti oludele. Projekti elluviimist toetab Kesk-Läänemere Programm 2014-2020.Demopäeva ajakava:

09:30-10:00 Tervituskohv ja registreerumine Väätsa kultuurimajas, Pikk tn 3, Väätsa, Järvamaa10:00-10:10 Seminari avamine – Ann Riisenberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht10:10-10:40 Vedelsõnnik rohumaade pealtväetamisel, võimalused ja ohud – Rein Viiralt, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor10:40-11:10 Vedelsõnniku rohukamarasse andmiseks sobilikud masinad.Tehnoloogiate võrdleva uuringu tutvustus – Kalvi Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja11:10-11:40 Vedelsõnniku käitlemise korraldus AS-s Väätsa Agro – Margus Muld, AS Väätsa Agro juhatuse liige11:40-12:00 Siirdumine Väätsa Agro põllule12:00-13:30 Masinate töödemo põllul – Masinaid tutvustab ja töödemot juhib Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist13:30-14:00 Kehakinnitus ja demopäeva kokkuvõte