Kellele kuuluvad meie suurimad veekogud?

Kellele kuuluvad meie suurimad veekogud?
Kellele kuuluvad meie suurimad veekogud?

Eesti suuremate eraveekogude hulgas on üksjagu omaaegseid suuri kalakasvatustiike, millest osa kasutatakse sihtotstarbeliselt siiani, ning looduskauneid metsajärvesid, mille ääres omanikud käivad puhkamas.

Veekogud on eravaldusse sattunud 90ndatel aastatel maade tagastamise käigus või ostetud avalikult oksjonilt. Enamik suurematest veekogudest asub kinnistutel, kus lisaks veealusele maale on ka hektarite viisi muud maad. Aastate jooksul on osa suurt eraveekogu omavatest kinnistutest edasi uutele omanikele müüdud.

Eestis on kolm erakätes olevat kinnistut, kus veealust maad on enam kui sada hektarit. Kinnistuid, kus veealust maad on vähemalt 16 hektarit, on kokku 19 kogupindalaga 852 hektarit ehk 8,52 km². Seega paarikümne suurema eraveekogu pindala on natuke suurem kui Mustamäe linnaosa (8,15 km²) ja väiksem kui Türi linna territoorium (9,79 km²).

Vaatluse all olevast 19 kinnistust 12 on endised kolhoosiaegsed kalatiigid või kalakasvatuseks rajatud paisjärved. Eriti ohtralt on selliseid kinnistuid Võrumaal, näiteks Antsla vallas Antsu külas suisa viis ja Urvaste vallas Punde ja Visela kaksikjärves kolm. Samas kasutatakse tosinast kinnistust vaid kahte aktiivseks kalakasvatuseks, neljal tegeldakse kalakasvatusega mõningal määral ja ülejäänud kuuel kinnistul asuva veekogu ääres käiakse aeg-ajalt õngitsemas. Seejuures õngitseda tohib vaid omaniku loal, sest erakätes olevad tiigid ja osa paisjärvedest ei ole avalikult kasutatavad.

Müügikogused suurenevad igal aastal

Eesti üks suuremaid karpkalakasvatajaid Riina Kalda tegutseb Tartumaal Haaslava vallas. Sealsetes Tartu endisele metsamajandile kuulunud tiikides on kala järjepidevalt kasvatatud ligi pool sajandit. Kalda ostis kalamajandi tervikvara 90ndate aastate keskel. FIEna tegutsev Riina Kalda majandab abikaasaga kahekesi tiike, mille veepindala on 64 hektarit ja kus kasvab kokku üle 40 tonni kala. Kaubakalana müüakse karpkala, kuid tiikides ujub ringi ka linask ja koha. Karpkala kosub müügikaalu kolme suvega.

„Müügikogused on igal aastal suurenenud, kuid ilmselt hakkab piir ette tulema, sest veepinda pole nii palju,“ nentis Kalda. „Meie müügihooaeg kestab augusti lõpust mai lõpuni. Suvel pole mõtet järvekaladega konkureerida.“ Kalda sõnul müüvad nad aastas umbes 20 tonni karpkala, mis turustatakse peamiselt ASi M.V.Wool ja OÜ Latikas kaudu. Kalda kinnitusel tasub intensiivne karpkalakasvatus ära. „Oleme kasumis,“ lisas ta.

Aastakümneid on kaubakalaga tegeldud ka Jõgevamaal Jõune külas. FIEna tegutsev Aarne Liiv ostis 1995. aastal Kaarepere metsakatsejaama vahepeal tühjana seisnud kalakasvanduse ja hakkas erinevaid kalu ning vähke kasvatama. Liivile kuuluval kinnistul on 48 hektarit veealust maad, millest tiikide veepinda on ligi 41 hektarit. Kalatalu Härjanurmes müüb aastas üle 200 tonni kaubakala, kompleksi kuulub ka oma kalatööstus.

Kala ei jõua turustada

Võrumaal Antsla vallas Antsu külas asuvad endise Linda kolhoosi kalatiigid, mis kuuluvad erinevatele omanikele ja kus mõningal määral tegeldakse kalakasvatusega. Kõige enam veealust maad – kolmel kinnistul kokku 84 hektarit – on Kalmer Kenderil. Talle kuulub üheksa kalatiiki, millest viis on ta renoveerinud ja peamiselt karpkalaga asustanud.

„Ma kasvatan kala, aga mul on metsatööd nii palju, et pole jõudnud kaubakala turustamisega tegeleda,“ rääkis ASis Metsa Forest Eesti varumisjuhina töötav Kender. „Et kala müüa, peaksin palkama inimese ja otsima turustusvõimalusi. Ei ole säärast tundmust tundnud, et see asi käima panna.“ Samas möönis Kender, et ühes tiigis on kala kaubakaalu kasvanud.

Kender ostis sajandivahetusel 50hektarilise talukinnistu, kuhu kuulus 35 hektarit veealust maad ehk umbes pool Vahtsekivi endisest kalakasvatusjärvest. Kuus aastat tagasi ostis ta vabade maade oksjonilt juurde veidi suurema kinnistu, kus kasvatab kalu. „Vahtsekivi järv on väetist täis, kasvab ruttu kinni ja seal ma kala ei kasvata,“ seletas Kender. „Teisel kinnistul olevate tiikide kordategemisse olen raha pannud nii palju, kui vähegi mul on olnud.“

Küsimusele, kas on lootust, et kalakasvatus kunagi end ära tasub, vastas Kender, et kui mitte muul moel, siis ehk kinnisvarana müües on renoveeritud kalatiikide väärtus suurem, kui oli ostes. „Aga müüa sellist kinnistut on raske, Plangi Trans müüb, aga ei saa kuidagi lahti,“ lisas Kender.

Rüüstamine kahandas väärtust 

Ta pidas silmas vesiveskit ja poolt Vahtsekivi paisjärve omavat OÜd Plangi Trans, mis on püüdnud kinnistut müüa kaheksa aastat. „See kinnistu sai kunagi omandatud hästi säilinud vesiveski, mitte kalakasvatuse pärast,“ rääkis Plangi Transi juhataja Urmas Plangi. „Paraku rüüstati ja lõhuti vesiveski eestiaegsed seadmed ning objekti väärtus pole enam see. Seetõttu ongi see müümata.“

Samas Antsu külas tegelevad oma kinnistutel vähesel määral kalakasvatusega ka näiteks Priit Noormets ja pensionär Evi Madissoo. „Meie kalatiik on nagu Tootsi peenar – seal on igasugust kala,“ tõi Madissoo vahva võrdluse. „See tiik on nagu hoiukassa, kogu raha oleme sinna sisse pannud. Paraku on mitmed tiigikesed lootusetult kinni kasvanud.“ Evi Madissoo abikaasale Reino Madissoole kuuluval kinnistul on veealust maad 37 hektarit.

Suurimat eraveepinda omab Tartumaal Ilmatsalus tegutsev OÜ Ilmatsalu Kala, kus 4–5 aastat tagasi omanikud vahetusid ning endisele kalamajandile püütakse taas hinge sisse puhuda. „Kala on tiikides küll kogu aeg sees olnud, kuid vahepealsetel aastatel aktiivset majandamist ei toimunud. Nüüd on kalakasvatus uuesti käivitamisel, maimud on sisse lastud,“ kinnitas Ilmatsalu Kala omanikke esindav Marko Sokk. Ilmatsalu Kala omanikeks on oma firmade kaudu Andres Sonn ja Indrek Hallas. Monacos resideeruv Sonn on välisvaluutadega kaupleva ASi Eurex Capital üks omanikest ja nõukogu esimees, Hallas on Eurex Capitali nõukogu liige.

Võrumaal Urvaste ürgorus asuvad kaks omaaegset kalakasvatuseks üles paisutatud järve – Punde ja Visela (Restu-Madise). Järvesid poolitab kruusatee. Paisjärvede suuremad omanikud kalakasvatamisega ei tegele. Üle 30 hektari suurune Punde järv on kahe kinnistu vahel pooleks jagatud ja mõlemal omanikul on järve kaldal suvila.

Visela paisjärvest 26 hektarit omav Arved Soovik, Pärnu kalatöötlemisfirma ASi Japs juht ütles, et ta ei kasuta kinnistut ei kalanduse ega mingil muul eesmärgil. „See oli juhus, kui ma selle kinnistu kümme aastat tagasi ostsin,“ seletas ta. „Mul ei ole praegu kinnistuga mingeid plaane. Eelmisel aastal pakuti mulle võimalust osta veel üks osa järvest, aga mul ei ole huvi.“

Kellele kuuluvad meie järved?
Kellele kuuluvad meie järved?

Loe pikemalt ja vaata, kellele, mis järv täpsemalt kuulub Äripäeva veebist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised