Viiralt: Katsed näitasid, et kasvatada tasuks lutserni

Viiralt: Katsed näitasid, et kasvatada tasuks luts
Viiralt: Katsed näitasid, et kasvatada tasuks lutserni

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Rein Viiralt rääkis eile Väätsa Agros toimunud vedelsõnniku teabepäeval Maaülikooli katsetest vedelsõnniku laotamisel rohumaadele taimede kasvuajal.

Viiralt ütles, et kvaliteetse silo tegemisel on oluline õige rohumaa seemnesegu valik, tööde teostamise õige aeg ja kiirus. „Oluline on teada ka seda, kuidas mõjub vedelsõnnik väetisena võrreldes biogaasi digestiivi ja tavapäraste mineraalväetistega. Selliseid võrdlevaid katseid on tehtud Maaülikoolis aastatel 2008-2014, kus katsetati Eesti ja Hollandi rohumaa seemnesegusid ja erinevaid väetamisviise,“ ütles  Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Rein Viiralt. „Rohusööda tagasihoidlik toiteväärtus ja kõikuv kvaliteet takistab lüpsikarja piimatoodangu edasist tõusu just intensiivsema tootmistasemega farmides, seepärast soovitatakse sileerida energiarikkamaid taimeliike ja sorte ning nende segusid. Uuringutest selgub, et rohusööda kvaliteet, eelkõige selle energia- ja proteiini- ning omastatava kiu sisaldus, sõltuvad oluliselt rohumaa rajamiseks kasutatud seemnesegust. Meie tehtud  pikaajalise uurimuse eesmärk oli võrrelda Eestis ja Hollandis kasutatavaid oma ja välismaistest sortidest koosnevaid rohumaa seemnesegusid, eeskätt saagikuse ja saagi toiteväärtuse ning eri liikide/sortide konkurentsivõime, taimiku püsivuse ja majandusliku efektiivsuse seisukohalt.“

Põldkatsed korraldati EMÜ Rõhu katsejaama Eerika katsepõllul, kus katseala muld on suhteliselt viljakas.  „Katsevariandid olid kolmes korduses, katselapi mõõdud 7 × 2,2 m. Väetusfoon oli Hollandi Barenbrugi kõrreliste segul ja aru-raiheina puhaskülvil N180P35K100 ning teistel segudel P35K100 kg ha. 2011. a kevadel neli katselappi poolitati, et uurida veiste vedelsõnniku efektiivsust rohumaal. Siis muutus ka ilma sõnnikuta lapipoolte väetamine. Rohusaak koguti katsekombainiga Haldrup kõikidelt taimikutelt samal ajal: lutsern ja ristikud valdavalt õitsemise algul, varasemad kõrrelised loomise faasis. Kõikidest katsevariantidest tehti niidete kaupa rohusaagi liigiline botaaniline kaalanalüüs. Keemilist umbrohutõrjet katsealal ei tehtud. Külviaastal, 2008, tõrjuti umbrohte taimiku niitmisega juuni algul. Rohu toiteväärtus määrati EMÜ taimebiokeemia laboris. Saagiandmed töödeldi paketiga STATISTICA 12,“ rääkis katsest üldisemalt Viiralt.

Katsete tulemused on sõltunud suuresti ilma- ja mullaoludest. „Meie katseperioodil oli üks rohumaale soodne aasta ja see oli 2012, teiste aastate ilmaolud olid rohukasvuks keskpärased,“ lisas Viiralt.

Rohusaagi liigiline koosseis sõltus katse esimesel poolel põhiliselt seemnesegust, edaspidi aga taimikus olevate liikide elueast, väetamisest ja umbrohtumisest. „Kõigist segudest suurima kuivaine saagi  andis lutsern ‘Derby’ puhaskülv, järgnesid lutsern ‘Karlu’ ja Barenbrugi kõrreliste segu. Katseperioodi keskmisena olid segude KA metaboliseeruva energia sisaldus ja KA seeduvus suhteliselt ühtlased, teistest veidi väiksemad olid need näitajad lutsernidel,“ kommenteeris tulemusi Viiralt

Eesti ja Hollandi segude KA saagi omahinda vaadati katses kolmes etapis: rajamisaasta ja kaks järgnevat kolmeaastast perioodi. „Tulenevalt erinevustest väetamises kujunesid märkimisväärselt erinevaks ka omahinna tasemed. Väita võib, et ekstensiivsel tootmisel või piiratud rahaliste võimaluste korral, kus eesmärgiks ei ole võimalikult kõrge saak, on punase ristiku ja põldtimuti segu PK-väetist andmata kuluefektiivne valik. Piiratud maaressursi, seemne kättesaadavuse ning selle sobiva hinnataseme korral tuleks eelistada lutserni kasvatamist, sest nende puhul olid tootmisomahinnad võrreldes liblikõieliste-kõrreliste segudega madalaimad,“ ütles Viiralt.

Katseaastate kokkuvõttes olid Barenbrugi rohumaasegud mõnevõrra produktiivsemad, ületades Eesti segusid kuivaine saagilt keskmiselt 21%, seeduva kuivaine koguselt 19%, toorproteiini saagilt 12% ning metaboliseeruva energia toodangult 19%. Eesti ja Hollandi segude kuivainesaagi 7. aasta keskmine seeduvus oli vastavalt 66% ja 65% ning toorproteiini sisaldus kuivaines 18,9% ja 17,5%. Barenbrugi segud umbrohtusid aeglasemalt kui Eesti segud. „Eesti lutsernisort ‘Karlu’ konkureeris edukalt Barenbrugi sordiga ‘Derby’ nii taimikus püsivuse kui ka saagi suuruse poolest. Rohu kuivaine tootmisomahind sõltus eeskätt vastava segu saagitasemest ja väetamiskuludest,“ lõpetas oma ettekande seminaril Viiralt.

Emeriitprofessori ettekande slaidid, kust saab vaadata täpsemalt katse andmeid, väetamist ja tehtud töid ning tulemusi sortide lõikes, pannakse peagi üles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehele.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised