Taimehaiguste tõrje ja resistentsus

Taimehaiguste tõrje ja resistentsus
Taimehaiguste tõrje ja resistentsus

Taimekaitses on võimalik kahjustajate resistentsuse teke probleemiks nii umbrohtude, kahjurite kui ka taimehaiguste puhul. Probleem on seda suurem, mida enam ühekülgselt neid tõrjutakse ning mida kiiremat järglaste põlvkonda kahjustaja on võimeline andma.

Umbrohtude puhul on resistentsus eelkõige taoline, kui pidevalt samade või sarnase toimega herbitsiidiga põlde töödeldes hakkab massiliselt levima taoline liik, mis nendele herbitsiidile eriti hästi ei allu. Taimekahjurite ja -haiguste puhul võivad aga muutuda teatud liigid resistentseks teatud tõrjevahendi suhtes, kuna need kahjustajad annavad väga kiirelt järgmist põlvkonda. Väheefektiivse tõrje puhul võivad osa kahjustajatest ellu jääda. Need, kes ei allunud tõrjele paljunevad andes oma järglastele edasi selle vahendi suhtes taluvust. Lastes taolisel paljunemisel levida tekibki välja resistentsus ehk taluvus teatud tõrjevahendi suhtes.

Resistentsus on suurimaks probleemiks eelkõige seal, kus on aastaid taimekaitsega intensiivselt tegeletud. Piirkonniti võib välja tuua probleemid Põhja-Ameerikas umbrohtude resistentsusega, Lääne-Euroopa maades fungitsiididega ja troopikamaades insektitsiididega. Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine veel suhteliselt madalal tasemel ning probleem ei ole veel nii tuntav kui näiteks Inglismaal. Selle tõttu on meil ka kasulik teada sealsetest probleemidest ning ennetada neid.
Kaheksakümnendatel, kui meil Eestis kasvatati väga palju kartulit, siis tehti ka resistentsuse määramisi ning kõrgeimad tulemused saadi just nendes majandites, kus oli suurim kartulikasvatuse intensiivsus. Tänaseks on täheldatud Eestis ka teatud taimekahjurite resistentsust osade insektitsiidide suhtes.

Taimede seenhaiguste tõrje preparaadid (fungitsiidid) koos resistentsete sortide kasutamise ja teiste agrotehniliste võtete ja viljelustehnoloogiatega on lähitulevikus teraviljahaiguste tõrjumise tugisambaks ja peavad seetõttu olema resistentsuse tekkimise ohu eest kaitstud.
Et haiguste tõrjumine oleks edukas, on oluline kasutada sobivaid tooteid õigel ajal ja õiges koguses. Sageli võib kehva tulemuse põhjuseks olla mitte resistentsus, vaid hoopis fungitsiidide soovitatud kasutuskoguste vähendamine või kehv või valesti ajastatud kasutamine.

Resistentsuse tekkimise oht on seotud mitmete teguritega, sealhulgas fungitsiidide toimimisviisiga, haigustekitajate bioloogiaga ja haigustekitajate fungitsiidiga kokkupuutumise tasemega. Resistentsuse ohjamine on väga oluline selleks, et säilitada tõrje tõhusus, minimeerides haigustekitajate liigset kokkupuudet fungitsiididega ja vähendades resistentsuse väljakujunemise riski.

Resistentsus ilmneb, kui patogeen muutub fungitsiidi suhtes nii tundetuks, et fungitsiidi toime põllul nõrgeneb. Resistentsus võib tekkida kiiresti ja täielikult, nii et haiguse tõrje on ühtäkki võimatu. Kuid sagedamini areneb resistentsus välja järk-järgult, see tähendab, et patogeen muutub pestitsiidide suhtes üha vähem tundlikuks. Kui nii juhtub, siis jääb tavaliselt fungitsiidi tõrjevõime kadumise hetk märkamata.

Laboratoorsed uuringud võivad paljastada põllult isoleeritud seenetüvede kohta mitmeid asju. Nad võivad anda meile teavet isolaadi geneetilise ülesehituse kohta ja kuidas see on muutunud (muteerunud) võrreldes tundliku "metsiku vormi" isolaatidega mitmeid aastaid tagasi (nn algtaseme tundlikkus). Labori söötmetel läbiviidavad kasvutestid erinevate fungitsiidi doosidega võivad näidata, kui tundlik on konkreetne isolaat võrreldes metsiku vormiga. Kus on toimunud selektsioon, seal on tihti väga raske leida mõnda isolaadi "metsikut vormi", sest sellised isolaadid on fungitsiidide suhtes väga tundlikud ja eemaldatakse fungitsiidide korduva kasutamise käigus populatsioonist. Alles jäänud isolaadid on vähem tundlikud kui "metsik vorm" - sageli suures ulatuses - labori testides kuni 1000 korda vähem tundlikud. Need isolaadid võivad olla tegelikes tingimustes vaid veidi vähem tundlikud ja olla põllul jõulise fungitsiidide programmi abil siiski tõrjutavad, kuid nad võivad olla ka äärmiselt resistentsed, muutes tõrje põllul edutuks.

 

Inglismaal on moodustatud Fungitsiidide Resistentsuse Vältimise Rühm (The Fungicide Resistance Action Group) - UK (FRAG-UK). See on foorum, mille ülesanne on vaadelda fungitsiidide resistentsusega seotud küsimusi ja avaldada Ühendkuningriigile asjakohast teavet ja nõuandeid. Rühm ühendab tööstuse ekspertide teadmised sõltumatu sektoriga, et koostada kaasajastatud teavet tähtsamate taimehaiguste resistentsuse seisundi kohta Ühendkuningriikide põllumajanduses ja soovitada viise, kuidas võidelda resistentsusega, kui see on juba tekkinud.
Värskelt on neil ilmunud väljaanne 28 leheküljel peamiste teravilja seenhaiguste levikust, resistentsusest ja erinevate tõrjevahendite kasutamise soovitustest. Väljaanne sisaldab mitmeid viimastel aastatel toimunud arenguid, näiteks on registreeritud mitmetesse uutesse rühmadesse kuuluvaid fungitsiide, mis pakuvad suuremat võimalust vähendada resistentsuse tekkimise ohtu.

Margus Ameerikas
arendusdirektor
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised