Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 5. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eeldatavasti suunatakse erakorralised maksed neile, kes vähendavad tootmist eesmärgiga turgu tasakaalustada. ) piirmäära tõstmiseks 15 000 eurolt 30 000 euroni kolme aasta jooksul, mis rakendatakse edasise 5-6 kuu jooksul.

Hogani sõnul kasvasid piimatarned EL-s 2016. aasta esimese nelja kuu jooksul 5,6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. EL eksport aga ei suuda kaugeltki tootmise suurenemisega toime tulla, seega on nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine vajalik.Seni ei ole liikmesriigid artikli 222 (kokkulepped tootmise vabatahtlikuks piiramiseks) rakendamise vastu kuigivõrd huvi üles näidanud. Volinik ei kõnelenud abieelarve suurusest ega allikast, kuid tõenäoliselt on see võrreldav 2015. aasta septembrikuise abipaketiga (ligi 500 miljonit eurot). Hogan kutsus kaheksat liikmesriiki, kes eelmist abi veel välja maksnud ei ole, seda koheselt tegema.Juulis esitab volinik eeldatavasti ettepaneku vähese tähtsusega riigiabi (de minimis

Copa-Cogeca piimanduse töögrupp on koostamas ettepanekuid piimanduskriisi leevendamiseks. Eraldi käsitletakse lühi- ning pikema perspektiiviga meetmeid.Kuigi Taani ja Hollandi piimandusturul on märgata väikesi positiivseid arenguid, on kõikide liikmesriikide piimatootjate põletavaim valuküsimus likviidsusprobleem. Mõned Copa-Cogeca liikmed väljendasid erilist muret noortalunike pärast, kes on hiljuti teinud suuri investeeringuid ning samal ajal on õhukese finantsajaloo tõttu pankade silmis kõige ebausaldusväärsemad kliendid, mis sunnib kriisi tingimustes tootmist lõpetama. Seega otsustati EL-lt nõuda kiiresti täiendavat rahalist abi kriisi madalpunkti ületamiseks.Abi jaotamine põhjustab vaidlusi

Tuliseid vaidlusi põhjustasid aga võimaliku rahalise abi jaotamise põhimõtted. Lõunapoolsemad riigid(Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa) nõudsid häälekalt, et igasugused meetmed peaksid olema kõikidele liikmesriikidele ühised ning rakenduma kohustuslikult ja ühtmoodi, et vältida konkurentsimoonutusi. Samad riigid soovisid rahalise abi suunata ajutiseks tootmise vähendamiseks, mis aga oli vastuvõetamatu piima eksportivatele riikidele ehk Saksamaale, Skandinaaviamaadele, Ühendkuningriigile, Iirimaale, Hollandile ja Balti riikidele, kelle hinnangul oleks see vastuolus igasuguste turureeglitega ning selle asemel tuleks abiraha suunata likviidsusprobleemide leevendamiseks.Saksamaa soovis võimalust edaspidigi riigiabi maksta, mida toetas ka Hispaania, ning ühtlasi rõhutas vajadust üle vaadata tootja-töötleja (ühistu) suhted, mis peaksid võimaldama ise nõudluse ja pakkumise vahekorda korrigeerida. Ettepanek ühistuid tugevdada (nt nende liitmise teel) toetasid üldiselt kõik riigid, nagu ka nõuet mitte kasutada suunatud abi andmiseks EL kriisireservi ning soovitada komisjonil loobuda kvooditrahvide sissenõudmisest.Soome peab vajalikuks ka abi struktuurimuudatuste läbiviimiseks.Abi võiks kasutada ka pensionile minevate ja tootmist lõpetada soovivate põllumeeste toetamiseks, et võimaldada neil soovi korral teha seda planeeritust varem.Arutletakse ka pikaajaliste meetmete üle

Pikemaajalistest meetmetest räägiti lähemalt piima kohustuslikust päritolumärgistusest, mis põhjustab samuti rohkelt lahkarvamusi Copa-Cogeca liikmete vahel. Kohustusliku päritolumärgistuse idee vedaja on traditsiooniliselt Itaalia, samas kui Põhjala riigid ja Saksamaa suhtuvad sellesse üpris jahedalt. Prantsusmaa esindaja aga teavitas hiljutisest meelemuutusest: varem oldi päritolumärgistuse vastu, kuid nüüd leitakse, et kriisi tingimustes võiks kohustuslik päritolumärgistus hoopiski kasuks tulla. Arutelud pikaajaliste meetmete osas jätkuvad ning liikmesorganisatsioonide ettepanekud on teretulnud.Allikas: EPKK