Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjon esitas ametliku nõude Bulgaariale, Ungarile, Lätile, Leedule ja Slovakkiale maaostu käsitlevate seaduste muutmiseks, sest praegusel kujul takistavad need kapitali vaba liikumist ning asutamisvabadust.

2003. aastal sõlmitud liitumisleping Euroopa Liiduga kehtestas liikmesriikidele üleminekuaja, mille jooksul tuli põllumajandusmaa omandamist reguleerivad rahvuslikud reeglid viia kooskõlla EL seadustega.Üleminekuaja lõppedes 2014. aastal võtsid Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkiavastu uued põllumajandusmaa ostu reguleerivad seadused.Need uued seadused sisaldavad mitmeid sätteid, Euroopa Komisjoni hinnangul takistavad kapitali vaba liikumist ja asutamisvabadust. See võib vähendada huvi piiriüleste investeeringute vastu. Mõned piirangud võivad olla õigustatud eesmärgiga takistada spekulatiivseid oste või teenida planeerimise või maaelu arengu poliitika huve, kuid siiski peaksid need olema proportsionaalsedning mitte diskrimineerivad teiste EL riikide kodanike suhtes.Komisjoni nõue esitatakse põhjendatud arvamuse vormis. Kui ülalnimetatud riigid ei vii oma seadusiEL reeglitega vastavusse kahe kuu jooksul, siis kaalub Komisjon nende riikide kaebamist Euroopa Liidu Kohtusse. Kirjad liikmesriikidele saadeti käesoleva aasta aprillikuus, kuid saabunud vastused on komisjonile endiselt murettekitavad.Peamine probleem Bulgaaria ja Slovakkia rahvuslikes seadustes on nõue, et maa ostja peab olema riigi kauaaegne resident, mis on diskrimineeriv teiste EL riikide kodanike suhtes. Ungaris kehtib äärmiselt piirav süsteem, mis keelab maaostu juriidilistel isikutel ning kohustab ostjat ennast põllumajandustegevust viljelema. Lätis ja Leedus peavad maaostjad kvalifitseeruma põllumeesteks.Kuigi Komisjon nõustub, et kohalikud omavalitsused peavad olema võimelised põllumajandusmaaostu-müüki korralikult reguleerima, et säilitada maa põllumajanduslikus kasutuses ning edendadakohalikku arengut, on mõned sätted liigselt piiravad ja diskrimineerivad just investeeringute meelitamisel maaelu arengu valdkonda.Allikas: EPKK