Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Suuremad tormikahjustused on Antsla, Karula, Taheva, Urvaste, Mõniste, Valgjärve, Kanepi, Otepää, Varstu, Haaslava, Kambja, Võru ja Sõmerpalu valdades. Keskkonnaamet teeb endast kõik oleneva, et metsaomanikud saaksid võimalikult kiiresti asuda tormikahjusid likvideerima,“lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk..

„Peamiselt väikemetsaomanike abistamiseks tegutsevad metsaühistud saavad aidata tormist kahjustatud metsa koristamise ja uue rajamisega. Nad on suutelised korraldama raietöö, abistama puidu turustamisel ning järgmisel aastal tarnima metsa uuendamiseks vajalikud taimedning teostama metsauuendamise. Lisaks saab Erametsakeskusest taotleda Euroopa Liidu vahenditest makstavat toetust nii tormiala korrastamiseks kui sellele uue metsa rajamiseks, mille taotlemiselon metsaomanikule abiks samuti kohalik metsaühistu. Kui soov aga päris omajõududega tormiala puhastama asuda, tuleb saega paindes või murtud puude kallale minnes ülimalt ettevaatlik olla ning ohutustehnika nõudeid järgida,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Valgamaa Metsaühistu juhatuse esimees Atso Adson.„Olulise metsakahjustuse kohta tuleb esitada metsateatis Keskkonnaametile, kes vajadusel teeb metsakaitselise ekspertiisi. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Ka metsateatisega seotud küsimustes võib metsaomanik kohalikust ühistust abi küsida. Praegu on esmane, et metsaomanikud tormikahjustuste alasse jäävas piirkonnas vaataksid oma metsad üle ja esitaksid Keskkonnaametile metsakahjustuse kohta metsateatise, et alustada koheselt tormikahjustuste likvideerimist. Arvestades tormikahjude ulatuslikkust ja metsaomandile tekkinud kahjusid, tuleb jälgida ka seda, et murdunud puit on ilmastikualdis ja kiirelt riknev ning tema kiire realiseerimine ja ülestöötamine on määrava tähtsusega puidu majandusliku väärtuse säilitamisel. Seetõttu on märgatud tormikahjudest oluline teada anda ka naaberkinnistu omanikule,“ selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.Piirkondlike metsaühistute kontaktid leiad SIIT