Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: Viljalaod korda!

Põlluinfo: Viljalaod korda!
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Selle nädala põlluinfos teeb Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk ülevaate, mis seisus on nii tali- kui suviviljade põllud. Lisaks tuleb juttu viljaladude korrashoiust ja sealsete kahjurite tõrjest.

Taliviljad valmivad

Juulikuu on käes ja suuremad taimekaitsetööd on ümber saamas. Varajased taliteraviljad hakkavad juba värvi muutma. Nüüd on aeg viimase lihvi andmiseks, lisalämmastikku antakse talinisule alates piimküpsuse algusest proteiini tõstmiseks. Soovituslik lämmastiku kogus on 5-10 kg/ha, kuni 300 l vee kohta. Selleks sobib toode Krista U (46,3 % kastmiskarbamiid). Samuti on tavaline kasutada KAS 32, mida soovitatakse 10-20 kg/ha, kuni 300 l vee kohta.Taliraps

Taliraps valmib, õige pea selgub, kas kultuur valmib ühtlaselt või mitte, kuna talv oli raske ning kultuur taastus erinevalt. Eelkõige on oluline kasutada desikante sel juhul, kui kultuur on ebaühtlaselt valminud, näiteks põllu servades, metsa ääres. Samuti sellisel puhul, kui kultuuris on palju koristamist segavat umbrohtu, nt raps on kesalille, puju, maltsa täis – see teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Kui valmimine on väga ebaühtlane, saab enne koristust kasutada desikante nagu Reglon Super 3,0-4,0 l/ha ja Diqua 3,0 l/ha, segusse võib lisada ka 0,7 l/ha kõdraliimi Aventrol, et varem valminud kõdrad ei avaneks enneaegselt ning kasvatatud saak saaks salve.Suviviljad õitsevad

Suviviljad on suures osas õitsemise faasis. Õitsemisaegne märg ilm soodustab fusarioosi levikut. Haigus levib kasvuperioodil õhu kaudu ja vihmapritsmete abil. Esimesed haigustunnused ilmnevad peale õitsemist. Tulemuseks on kõlujate teradega või steriilsed valged viljapead. Sõklad muutuvad violetseks, pead kaarduvad ja idanevad. Niiskuse mõjul kattuvad haiged pead roosaka seeneniidistikuga. Mitmed selle perekonna seened toodavad toksiine, mistõttu saastunud terad on toiduks ja söödaks kõlbmatud. Tänavusel putukaterohkel aastal on kindlasti üheks soodustavaks teguriks ka lehetäid, kes eritavad magusat kleepuvat ainet – mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Lisaks fusarioosile nakatavad pähikut ka teised haigused nagu nt helelaiksus, pruun rooste, kollane rooste, jahukaste, erinevad hallitusseened. Kuna fusarioosi tõrje on raske ja kulukas, tuleks seda kasutada eelkõige juhul, kui nakkusoht on väga suur või kui tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana.Suviraps

Suviraps on meil kultuuridest tänavu ehk kõige problemaatilisem. Ründavad nii hiilamardikad kui kapsakoid. Jätkuvalt soovitame erinevate toimemehhanismidega tooteid koos kasutada, nt enne õitsemist saab kasutada Avaunt/Plenum/Proteus OD/Biscaya + Bulldoc/Kaizo/Karate Zeon, Mavrik + Bulldoc/Kaiso50 EG/Karate Zeon/Pyrinex Supreme/Fastac 50/Decis Mega. Õitsemiseaegselt tohib kasutada ainult tooteid Proteus OD, Biscaya ja Mavrik.Õitsemisaegselt, esimeste kroonlehtede langemise aegu on õige aeg teha ka valgemädaniku (Sclerotinia sclerotiorum

Alternaria brassicae

Laod korda!

Viljakasvatus on kulukas, aga veelgi nukram lugu on see, kui koristatud vili saab hoidlasse, kuid kohe on soovimatud külalised kohal ning võtavad sealt oma osa. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.Levinumad kahjurid meie ladudes on terakärsakas (Calandra granaria

Oryzaephilus surinamensis

Tyroglyphus farinae

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt võimalik kuhugi realiseerida. Seega on odavaim meetod profülaktiline tõrje tühjas hoidlas iga aasta enne uue vilja sissetulekut.Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest. Kontrolli üle ka seinad ja katus, et vältida vilja niiskumist läbitilkumise, kondensatsioonivee tõttu või muudel põhjustel. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet.Tuletame ka tänavu meelde, millega laokahjureid tühjades hoidlates tõrjuda. Parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne- ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC’l on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC’d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel. Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon’iga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Siiski arvan, et Karate Zeon ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas.Näriliste vastu võiks kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabatud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5 – 7,9%. Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada.Desinsektsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, kes võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada, on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee. Et saavutada desinsektsiooniga head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960